Pärast sõnavõtte ja euro(raha)puude istutamist (et noortekeskusel ka oma tegevuseks rahalist katet oleks) olid noortekeskuse hoones avatud nii noortele kui ka vanematele poliitikahuvilistele mõeldud jututoad, kus järvakandilastega kohtusid T. Kelam, P. Kreitzberg ja K. Karismaa Krumm. Avamisüritus ei koosnenud siiski ainult poliitikute ja teiste prominentide esinemistest, üles astus ka Järvakandi Gümnaasiumi noortebänd Rotten Mankind, päeva lõpetas aga karaoke- ja diskoõhtu.

Vastavatud majas oli üles seatud ka mitu näitust ja väljapanekut: „Eestlased Euroopa Liidu Parlamendis“, „Uruguay“ (vabatahtlikud Uruguays programmi „Euroopa noored“ raames), Järvakandi õpilaste kunstinäitus, väljapanekud Järvakandi Klaasistuudio toodetest ning Euroopa Liidu liikmesriikide kirjanike teostest.

Hoone sisekujundaja on Tiiu Pippar, seinamaalid on tehtud Järvakandi Gümnaasiumi õpilaste tööde järgi. Nende seinalekandmise protsessis osalesid piltide autorid Saara Kuum, Kristen Kontaveit, Annemai Viet, Anneliis Etverk, Agnes Leiste, kooli kunstõpetaja Maret Unga, kunstnik Tarvo Aro Mett ja Sirje Mett.

Maja ja selles toimuma hakkavat tegevust õnnistasid EAÕK preester Enos ja EELK õpetaja Mihkel Kukk.

Järvakandi Avatud Noortekeskuse hoone renoveerimist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Järvakandi vald. Fondilt saadi 95% (5,024 milj krooni). Valla omafinantseeringu suurus oli 260 000 krooni. Noortekeskuse renoveerimistöid teostas AS Pärnu REV. Spordiseltsile Kalev kuuluv hoone on Järvakandi vallale rendile (0 krooniga) antud 35 aastaks.

Järvakandi Avatud Noortekeskust juhatab ajutiselt raamatukogu juhataja Rita Merekivi.

Avatud noortekeskuse renoveerimisprojekti autori ja koordinaatori Sirje Meti sõnul ei ole vald noortekeskuse juhataja leidmiseks seni konkurssi välja kuulutanud, sest keskuse töö taaskäivitamiseks (alustada tuleb praktiliselt nullist) oli kiiresti vaja leida inimene, kes tunneb hästi kohalikke elanikke ja olusid ning omab ka vastavat ettevalmistust (R. Merekivi on lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootöö eriala). Täiskohaga noortejuhi töölevõtmist on takistanud ka valla pingeline eelarve.

Noorsootöös soovitakse kasutada ka vabatahtlike abi, nende kaasamine on levinud kogu maailmas ning seda praktikat tahetakse järgida ka Järvakandis. See soov on ka juba teostumas – näiteks osales väga aktiivselt noortekeskuse avamisürituse korraldamisel Mikk Merekivi, kes lööb vabatahtlikuna kaasa ka erinevate tegevuste käivitamisel.

Nii R. Merekivi kui ka S. Mett on seda meelt, et erinevate tegevuste käivitamisel arvestatakse eelkõige noorte initsiatiivi ning huvi. Juba septembris-oktoobris avatakse teematuba, kus noored saavad suhelda ning mängida erinevaid laua- ja WII-mänge ning selles ka üksteiselt mõõtu võtta. Kõne all on olnud kunstiringi käivitamine ning filmiklubi tegevuse jätkamine.

On mõeldud ka järgmise suve peale: kavas on korraldada kunstilaager ning käivitada õpilasmalev, samuti kaasata Järvakandi noored programmi „Euroopa noored“.

S. Mett: “Tänan kõiki, kes lõid kaasa noortemaja valmimisel ning soovin jõudu neile, kellel on veel palju teha, käivitamaks taas Järvakandis noorsootöö!

Kahjuks pean lisama, et avapeost jäi hinge kriipima, et mõne noore jaoks on noortekeskus koht, kus võib laamendada, ebatsensuurselt käituda, prügi maha loopida, teiste tehtu olematuks muuta. Kuna majas on salvestav videovalve, siis on tuvastatud ka need korrarikkujad, kellega seisab ees tõsine vestlus.“