Täbaras olukorras viigerhüljes vajab külma talve
Läänemeres elab tänapäeval ligikaudu 12 000 viigerhüljest, Eesti asurkonna suuruseks võib sellest tinglikult pidada umbes tuhatkond looma. “Tegu on vaid umbes kuue protsendiga liigi kunagisest arvukusest. Saja aasta eest elas Läänemeres 190 000-220 000 viigrit,” räägib keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür.
Miks on olukord halb?
“Viigerhüljeste arvukus hakkas Läänemeres kahanema juba 20. sajandi alguses, kui võeti kasutusele täpsemad ja tõhusamad vintrelvad. Täpsemate püssidega sai hülgeid tabada kaugema maa tagant,” teab Müür. Möödunud sajandi kolmekümnendatel viis hüljeste asurkonna arvukust allapoole tõhus küttimispreemiate süsteem. “See oligi ette nähtud hüljeste kui “oluliste kalanduskahjurite“ tõrjumiseks,” lisab Müür. Preemiate ohvriks langes ka viiger, kuigi tema toidulaud inimese omaga oluliselt ei kattu.
Loe edasi Harju Elust.