TABEL: Kunagine Eesti „vanglate pealinn" loodab lähiaastatel tuhast tõusta

Vasalemma vald oli pikka aega Eesti „vanglate pealinn", siin asusid kolm kinnipidamisasutust - Ämari, Rummu ja Murru vanglad. Vallal ei läinud sugugi halvasti, siis aga, aastal 2001, liideti legendaarne Rummu vangla Murru vanglaga - töö kaotsid paljud kohalikud. 2007. aastal liideti Murru ja Ämari vanglad. Käesoleva aasta viimasel päeval suletakse aga lõplikult ka Murru vangla uksed. Just nende sündmuste tõttu on vald kohalike omavalitsuse üksuste võimekuse tabelis viimastel aastatel langenud, olles Harjumaal punase laterna osas.

Vasalemma vallavanema Mart Metsa sõnul mõjus neile kõige rängemalt Rummu vangla sulgemine.

„Siis kaotasid eelkõige töö inimesed, kel ei olnud Eesti kodakondsust ning need, kes ei osanud riigikeelt. Ämari sulgemine läks mõnevõrra valutumalt. Murru vanglas töötavad juba inimesed, kes on tööjõuturul konkurentsivõimelised ning see loodetavasti Vasalemma valla tulubaasi oluliselt ei mõjuta," rääkis vallavanem.

Ajalooliselt kujunenud rahvastik

Vähekvalifitseeritud endised vanglatöötajad jäid Rummu ja Ämari alevitesse elama. Ehkki suur osa neist leidis töö, sekkus nüüd majanduslangus, mis andis suurema hoobi just neile, kel kvalifikatsioon ja oskused nii head ei olnud. Vallavanema sõnul on siin hetkel suur töötute ja toimetulekutoetuse saajate hulk.

Optimismiks on põhjust

Vasalemma valla naabriks on Padise vald, kes paistab võimekuse indeksis silma positiivselt, olles alla 2000 elanikuga omavalitsuste arvestuses esikohal. Eile eestielu.ee-le antud intervjuus arvas Padise vallavanem Leemet Vaikmaa, et naabrid on küll hetkel veel kehvas seisus ent ta usub, et lähiaastatel on oodata tõusu.

Mart Mets on naabrite optimismi üle rõõmus ning loodab muidugi ka ise, et Vasalemma vallal hakkab paremini minema.

„Teisiti oleks raske siin töötada. Üksikisiku tulumaksu laekumise tõus inimese kohta on võrreldes 2011. aastaga natuke kõrgem kui Eestis keskmiselt. Esimesse klassi läks lapsi rohkem kui viimastel aastatel, lasteaialapsi oli  rohkem ehk viisteist aastat tagasi. Elamumajanduses on olukord enam-vähem stabiliseerunud," rääkis Mets.

Liituda või mitte liituda?  

Vallavanem Mets hetkel liitumisküsimustega ei tegele, see ongi tema sõnul poliitiline küsimus ehk eelkõige vallavolikogu otsustada.

„Olen alati olnud seisukohal, et valla arengus ei ole väga olulisel kohal tema suurus. Sellegipoolest olen alati valmis arutama teiste omavalitsustega liitmise küsimusi," ütles Mets.

Võimas omavalitsus jäi siiski tekkimata

2011. aasta novembris tegi Keila vald võimsa ettepaneku neljale naabrile. Nende plaani kohaselt võinuks liituda Keila vald, Keila linn, Paldiski linn, Padise vald ning Vasalemma vald. Keila linn oli tookord ainsana valmis asja tõsiselt arutama, kuid soovis kaasata ka Saue valda, Saue linna ning Harku valda. See meeletu plaan on aga hetkel kalevi alla jäänud.

Vasalemma, Keila, Kernu, Nissi ja Padise vallad on aga moodustanud Lääne-Harjumaa Koostöökogu, võib-olla tekivad just siit tulevikus uued ühinejad.

Tabelis on toodud Harjumaa omavalitsuste pingerida KOV võimekuse indeksi vastavaldatud tabelis:

Koht 2008-2011		Koht 2011	Koht 2010	Koht 2009	Koht 2008
1	RAE VALD	1	2	2	1
2	VIIMSI VALD	3	1	1	2
3	TALLINN LINN	8	4	3	4
4	SAKU VALD	5	7	7	5
5	SAUE LINN	2	5	4	3
6	HARKU VALD	4	3	6	6
7	JÕELÄHTME VALD	6	10	5	7
11	KEILA LINN	11	11	11	8
12	SAUE VALD	10	12	12	14
25	KOSE VALD	18	20	28	20
26	KUUSALU VALD	17	22	15	23
27	KIILI VALD	22	26	23	38
29	MAARDU LINN	40	40	33	33
33	RAASIKU VALD	35	37	29	29
35	ANIJA VALD	24	34	38	27
36	PADISE VALD	58	36	30	36
45	PALDISKI LINN	33	49	56	28
51	KEILA VALD	56	61	47	51
54	KÕUE VALD	83	56	51	53
55	KERNU VALD	61	83	54	43
70	NISSI VALD	48	66	65	61
83	LOKSA LINN	152	97	57	31
103	AEGVIIDU VALD	90	95	125	144
114	VASALEMMA VALD	133	127	106	70