Tagame tulevikuks puhta keskkonna!
Kõigil meil tekivad koduses majapidamises olemajäätmed. Mida paremini me elame, seda rohkem jäätmeid meil tekib. Selleks, et meid ümbritsev keskkond oleks puhas ja jääks elamiskõlbulikuks nii meile kui meie järeltulevatele põlvedele, peame pöörama rohkem tähelepanu meie tekitatud jäätmete vähendamisele, nende ohtlikuse neutraliseerimisele ja jäätmete utiliseerimisele.
Olmejäätmete utiliseerimise kõige odavam ja lihtsam viis on jäätmete sorteerimine nende tekkimise kohal.
Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirjutas 2007.a alla lepingule MTÜ-ga ETO (Eesti taaskasutusorganisatsioon) meie linna nelja 2,5 m3 suuruse kollase konteineri paigutamiseks, kuhu kogutakse segapakendit. See riiklik programm töötab elanikkonna heaks läbi mittetulundusühingute kooskõlas Pakendiseaduse ja Jäätmeseadusega. Paljud meie linna elanikud oskavad vääriliselt hinnata seda neile tasuta osutatavat teenust ja kasutavad kollaseid konteinereid puhta segapakendi kogumiseks.
Kahjuks kasutavad mõned ebateadlikud või lihtsalt kuritahtlikud linlased neid, puhta segapakendi tasuta kogumiseks ette nähtud konteinereid ka oma igapäevaste olmejäätmete äraviskamiseks. Selle aasta veebruaris allkirjastas linnavalitsus MTÜ-ga ETO kehtiva lepingu muudatuse ja juba alates märtsist paigaldatakse kõik neli kollast konteinerit ühte kohta (Kudruküla ja Karja tänavate ristmikul).
See peaks aitama suurendada kontrolli kollastesse konteineritesse skladeeritava segapakendi kvaliteedi üle. Lisaks kavatseb linnavalitsus paigaldada lähimal ajal konteinerite juurde videovalve. Samasse kohta jääb ka ümar konteiner klaastaara kogumiseks. Teine klaastaara kogumise konteiner on paigaldatud Suur-Lootsi tänavale.
Juhime veel kord linnaelanike ja külaliste tähelepanu, et kollastesse konteineritesse on keelatud visata olmejäätmeid ning koguda konteinerite juurde suuregabariidilisi olmejäätmeid või ehitusprahti. Need konteinerid on mõeldud puhta segapakendi kogumiseks.
Linna jäätmeeeskirja punkt 4.16. sätestab, et korteriühistudel peab olema vähemalt kahte sorti jäätmete kogumise konteinerid (segaolmejäätmete ning puhta paberi ja kartongi kogumiseks). Kuid mitte kõik korteriühistud ei täida seda nõuet: jäätmevaldajate registri andmetel ei ole veel kümnel korteriühistul paigaldatud konteinerit paberi ja kartongi kogumiseks. Veebruaris on neile saadetud sellekohased ettekirjutused.
Keskkonnaministeeriumi spetsialistid väidavad, et olmejäätmete sorteerimisel peaksid kulutused jäätmete utiliseerimisele vähenema mitu korda.
On fakt,et 49% kogu 2012.a kogutud jäätmetest on läinud taaskasutusse. Niiviisi, oma olmejäätmeid sorteerides, vähendame me prügimägedele utiliseeritavate jäätmete kogust ja tagame puhta elukeskkonna oma lastelastele.
Suurimaks probleemiks jäätmemajanduses on lepingute puudumine olmejäätmete väljaveoks. Mitmed Narva-Jõesuus alaliselt elavad majaomanikud ei soovi sõlmida olmejäätmete väljaveo lepingut ja väidavad, et nad ise veavad oma jäätmed Narva või mõnda teise linna, kus neil on korter või töökoht. See on suur viga. Olmejäätmeid võib utiliseerida ainult selleks ette nähtud prügimäele ettevõtte poolt, kellel on olemas jäätmeluba.
Ehitusjäägid
Kooskõlas linna jäätmeeeskirja lisaga nr 2 (Tsentraliseeritud väljaveoga hõlmamata ehitusjääkidele esitatavad nõuded) tuleb ehitusjäägid võtta taaskasutusele või utiliseerida prügimäele.
Jäätmeseadus ütleb, et ehitusjääkide valdaja või ehitusettevõtja võivad (juhul, kui neil on selle kohta kirjalik leping omanikuga) transportida ise ehitusjääke prügimäele, muudel juhtudel võib ehitusjääke prügimäele transportida ainult jäätmetöötlusloaga isik.
Korteriomanikud on viimastel aastatel hakanud kokkuhoiu eesmärgil tellima ehitusjäätmete äravedu eraisikutelt, kes reklaamivad oma teenust ajalehekuulutuste või interneti kaudu. Tavaliselt lõpevad taolised tehingud prügi mahajätmisega otse siinsamas Narva- Jõesuus või metskonnale kuuluva metsa alla. Nii leiti 2011.a korrusmaja korteris toimunud remondi jäägid linnakalmistult, Metsa, Hoole ja Nurme tänavate äärest. Ehitusjäätmete omanik tehti kindlaks ja teda trahviti.
Omanik korjas kokku kõik oma ehitusjäägid ja andis need Narva jäätmete ümbertöötluspunkti. 2013.a jaanuaris leiti 12. kilomeetri juurest metsast kaks prügi mahapaneku kohta. Üks prügihunnik, kus oli olmeprügi müügiks puhtaks tehtud korteri keldrist, oli tehtud kohaliku elaniku poolt. Teisel juhul oli korterites remonti tegev firma vedanud ehitusjäätmed metsa alla. Esimesel juhul on jäätmete omanik kindlaks tehtud ja karistatud, teisel juhul väärteo uurimine veel kestab.
Narva-Jõesuu linnavalitsus soovitab ehitusjääkide väljaveoks kasutada ainult tuntud ja kontrollitud firmade teenust, kelle jäätmekäitlusloa olemasolu saab kontrollida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt interneti-aaderssil: «http://www.keskkonnaamet. ee/teenused/jaatmed-2/jaatmeluba/.
