Tagasivaade 2010. aastale
Valla leht ilmub järgmisel aastal nagu siiani tasuta kõikidesse Kaarma valla postkastidesse. Kuid ilmub hoopis ajalehe Meie Maa osana, kaks korda kuus ning samadel kuupäevadel kui Kuressaare Sõnumid. Seega ka Kuressaare kõik pered saavad tasuta vallalehe ning lisaks kõik Meie Maa tellijad. Edaspidi hakkavad Kaarma vallavalitsuse ja kogukonna tegemistega seotud kuulutused, teated ning reklaamid ilmuma ainult valla infolehes Kaarma Elu.
Nüüd lahkuva aasta tegemistest. Sellel kuul sai valmis valla uus arengukava, avalikustamisele tuleb see 20. detsembril. Kutsun valla inimesi aktiivselt tutvuma ja ka kaasa rääkima meie valla tuleviku teemal. Juhin tähelepanu arengukava visioonile, kus on välja toodud, et lähitulevikus näeme Kaarmat ühe suure Saaremaa valla osavallana. See sai sinna sisse kirjutatud erinevate töögruppide poolt kantud murest, et Saaremaa kui terviku arengu planeerimisega on täna lood kehvasti.
Sellel aastal sai valmis ja vastu võetud valla põhjaosa ja Abrukat hõlmav üldplaneering. 2011. aasta veebruariks jõuame ühele poole valla lõunaosaga – koostöös Kuressaarega valmib meie kontaktvööndi ühisplaneering.
Rõõmu teeb, et aktiivseks on muutunud meie valla kolmas sektor (MTÜd, külaseltsid ja -kogukonnad). Meil on operatiivseks infovahetuseks külavanemate toimiv meililist, toimuvad külavanemate koolitused-infopäevad, ekskursioonid (vallas on rahva poolt valitud 50 külavanemat), järgmisest aastast alates toimub kord kvartalis külavanemate ümarlaud. Külaseltside ja MTÜde tegevuste toetamiseks töötasime välja kindla reeglistiku: konkursi korras jagame 4 korda aastas nende vahel välja 20 tuhat krooni (kokku 80 tuhat). Jätkame ka järgmisel aastal külaseltside toetamist projektide omaosaluse finantseerimisel.
Kui võtsin aasta tagasi valitsuse üle, rippus valla eelarve kohal väga suur nõue – OÜ Timothy (Sõnajalgade firma) oli valla kohtusse andnud, nõude suurus üle 20 milj krooni. Põhjuseks planeeringute vallapoolsed menetlusvead, mis tekitasid firmale otsest kahju. Lisaks sellele esitas ka OÜ Stacey (Sikassaare tuulegeneraatorid) aastaid tagasi vääralt välja antud ehitusloa peatamise eest vallale nõude, mille suuruseks oli 0,5 milj krooni ja iga ehituse seisakupäeva eest tiksus 15 000 kr nõudele juurde. Samas ei saanud me lasta ehitustöödel jätkuda, kuna sel juhul ei oleks saanud kasutama hakata pikendatud Kuressaare lennuvälja rada. Need mõlemad olid väga rasked olukorrad, millest me suutsime välja tulla nii, et mõlemad arendajad jäid lõpplahendusega rahule ning vallalt võeti maha kõik nõuded, kusjuures meil advokaadikulusid praktiliselt polnud. Pean nende kahe nõude likvideerimist valla eelmise aasta kõige suuremaks saavutuseks ja tänan selle eest oma meeskonda.
2010. aasta oli omavalitsustele üks raskemaid (kindlasti on seda ka 2011), kuid ka sellel rahaliselt raskel ajal suutsime investeerida valla teede kapitaalremonti 2,5 miljonit krooni, lisaks sellele pisiremondid, jooksvad hooldustööd ja teede hööveldamine. Kahjuks väga suure tüki teede hoolduse rahast sööb ära 2010. aasta lumi. Lumekoristusele kulub ligi 700 000 krooni rohkem, kui eelarves oskasime ette näha ning selle võrra kannatab meie teedevõrgu hooldus. Kurvastusega pean tõdema, et järgmisel aastal ei saa me teedesse enam nii suuri summasid panustada.
Aga miljoneid maasse matame küll: kaks miljonit läheb Nasva aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituseks (KIKilt saame kaheksa miljonit lisaks), 300 000 krooni Nasva aleviku liigniiskuse likvideerimiseks truupidesse ja kraavidesse, 600 000 krooni Kaarmise järve puhastamisse (viis miljonit saame KIKilt lisaks), teede ehituseks 1,5 miljonit krooni.
Rahaliselt raske aeg on kui inventuur, kus vaadatakse üle kõik oma tegevused. Nagu kõik olete ajakirjandusest tähele pannud, on Kaarma vald asunud müüma oma sõidukeid – sellel aastal müüsime maha kolm sõiduautot, kaks koolibussi ja jaanuaris müüme veel kaks mahtuniversaali (tõsi, nende kahe asemele ostame ühe – uue).
Peale sõidukite arvu vähendamist, kasutamise reeglistiku karmistamist ja kooliliinide reorganiseerimist (mis nüüd suures osas baseeruvad maakonna liinidele) oleme saavutanud sõidukite kulutuste kahekordse kokkuhoiu.
Uue aasta eelarve menetlemine paneb volikogu väga raskete valikute ette, mis tuleb teha hariduses. Laste arv maakoolides väheneb pidevalt, koos sellega ka riigilt eraldatav raha haridusele. Maakoolide kohatasu on 3–4 korda kallim kui näiteks linnakooli kohatasu. Ja selle kallima kohatasu maksame kinni ikka meie ise, riigilt saame ainult 20% kogu meie valla laste haridusele kuluvast rahast.
Tundub, et samadel alustel kui siiani, me oma koole enam rahastada ei jõua. Soovin volikogule meelekindlust valikute tegemisel.
Nagu eelpool mainisin, tuleb ka aasta 2011 keeruline, aga kindlasti ka huvitav ja täis erinevaid väljakutseid.
Soovin kõikidele vallakodanikele põnevat uut aastat.
