Tagasivaade muuseumiaastale
Mis siis on kahe lumeuputuse vahel juhtunud? On igapäevast tööelu elatud, peetud tulevikuplaane, natuke unistatud ja natuke ka järeldusi tehtud. On mõeldud, on tehtud.
Aasta jooksul tõime välja neli näitust: “Naissaar. Saatused” ja “Vanad mõrrad” Rannarahva Muuseumis ning “Kingu rannatalu lood” ja “Lüpsikuga ummikusse” Viimsi Vabaõhumuuseumis. Kui näiteks Naissaare näitus eeldas suurt eeltööd just ainelise pärandi kogumise osas – elu saarel, lahkumised ja tagasitulekud –, siis mõrdade väljapanekule eelnes laiaulatuslik esemete kogumise kampaania “Rannarahva muuseum otsib mõrdasid!”. Külastaja on ehk ka märganud vabaõhumuuseumi muutunud rannaala – paadid, vabed ja võrgud annavad rannale tõelise sadamakoha ilme ja kalasuitsutuskastis saab soovi korral ka ise kalasuitsutamist proovida.
Lisaks näitustele toimus hulganisti eripalgelisi üritusi, alates laadapäevadest ning lõpetades suurte pidude ja teemapäevadega – Valgete Ööde Filmifestival, Rannarahva Festival, Rannarahva Jaaniõhtu, grandioosne Vabaõhumuuseumi 30 ja Kirovi kolhoosi 60 sünnipäevapidu, Ubinapäev, muinastulede öö, kalatraali kont serdid. Paljude südamed on võitnud vabaõhumuuseumi igalaupäevane taluturg, mis jätkab tegevust ka talvehooajal. Lasteprogrammides osalenud paluvad kodus kindlasti söögiks tihedamini praekala ja oskavad ehk aru saada kalade keelestki.
Aga muuseumis tegeletakse palju ka selliste asjadega, mis otseselt välja ei paistagi. Näiteks augustis viisime lõpule mitme aasta töö ja esitasime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele projekti Rannarahva Muuseumi ümberkorraldamisest rannarahva elulaadikeskuseks. Peame randlust üheks mereriigiks olemise alustalaks, sestap panustasime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatava merenduse arengukava väljatöötamisse. Muuseumi varahoidja sõitis ringi mööda rannikupiirkondi, tegi tutvust kalurite igapäevaeluga ja kogus hindamatut materjali meie kogudesse. Selliste reiside tulemusena toome külastajateni uue aasta alguses näituse “Röövpüük muuseumis”. 2011. aastal toimuv Rannarahva Festival valiti Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, ka selle jaoks on hulk ettevalmistavat tööd ära tehtud.
Ei ole head ilma halvata. Aegajalt pannakse ikka pahaks, et muuseumi üritused on tasulised, et jaaniõhtu pilet on kallis, et vabaõhumuuseumis ei tohi päevitada ja pidu pidada ning territoorium õhtul sulgetakse. Paraku nii see on. Iga ettevõtmine, iga kontsert, iga näitus eeldab suuri kulutusi. Viimsi vald rahastab Viimsis asuvate muuseumite haldamiseks loodud sihtasutust Rannarahva Muuseum, kuid tegelikud arenguvajadused on palju suuremad rahastaja võimalustest. Seepärast on meie igapäevane töö kirjutada projekte ja taodelda kaasfinantseerimist erinevatest fondidest. Nende abiga saame külastajatele pakkuda aasta jooksul nii mõnegi tasuta või peaaegu tasuta ettevõtmise. Viimsi Vabaõhumuuseumi territooriumi külastamine on siiani olnud tasuta, mis on muuseumimaastikul üsna harukordne. Samas, kui tahame lähiaastate jooksul muuta vabaõhumuuseumi vaikelu ja tuua sinna rohkem elu, arendada välja väike elav kaluriküla, täis igapäevast kalurite siginatsaginat, töid ja tegemisi, on vaja vastu võtta põhimõtteline otsus ka muuseumi territooriumi tasuliseks muutmisest. Kindlasti tekitab see meile lühiajaliselt tagasilööke ja peame vastu võtma kurja kriitikat. Pikas perspektiivis saab aga Viimsi endale Eesti ja ehk ka Läänemere mõistes muuseumi, mida tullakse vaatama ka palju kaugemalt, kui naaberauulist.
“Ja veel: kalapaadid, purjekad, purjed, meremärgid; pärimused ja muistendid; esimesed merekaardid; lautrid, rannaõigus; kukelaulu ja lamba määgimist: nii tugevale alusele, olen kindel, kasvab ajapikku kuulus muuseum, kus kord aastas võime ehk näha kaluriküla üht kõige tüüpilisemat tööd: paadi ehitamist!”
(Lennart Meri, Viimsi vabaõhumuuseumi külalisteraamat, 1981).
___________________________________________________
Viimsi õpilasmalevlaste mõtteid heast muuseumist
- Vaja rohkem kuldasju, kalliskive ja relvi.
- Muuseumi seinad ja põrandad ja aknad peavad olema korralikud.
- Kui võimalik, siis soovitaks maja üle värvida, praegune on liiga tume.
- Muuseumis võiks olla rohkem huvitavaid töötajaid.
- Muuseumis peaks olema suur istumisnurk, kus külastajad istuvad ja giidid pakuvad neile kohvi.
- Muuseumis käimise eest ei peaks maksma.
- Muuseumis käimise eest võiks peale maksta.
- Giidi jutt võiks olla lühike, et kuppel ei hakkaks üle ajama.
- Paistab, et osad fotod on natuke ebakvaliteetsed st paistavad, nagu ei tuldud objekti fokusseerimisega toime, kõik on hägune. Need peaks seinalt maha võtma ja asendama kaasaegsete värvifotodega.
- Rohkem erinevat muusikat ja videosid, nuppe ja ekraane ja asju, mida saaks katsuda.
- Kui muuseum suletakse, siis tekivad laserseinad ja akende ette raudkardinad.
- Teeks Viimsisse kossumuuseumi.
