“Tahan olla kasulik”
Millised on esimese kahe kuu kogemused?
Üldiselt on kogemused head. Olen väga rahul, et tulin kooli, saan end erialaselt täiendada. Meeldib see kooli melu, mis sisaldab võib-olla mõnikord ka seda, et sulle viis korda päevas tere öeldakse. Eks vahel on raske ka. Uued olukorrad tekitavad küsimusi, mis panevad mõtlema, kas käitusin õigesti, seda nii ainealaselt kui distsipliini osas. Eks see kindlus tuleb vast ajaga. Ja lisaks sellele, et mina kohanen uute olukordade ja õpilastega, on ju ka neil minuga kohanemise aeg. See on vastastikune kohanemise ja üksteiselt õppimise aeg. Tulin ju ka suhteliselt ootamatult siia tööle, nagu pea ees vette hüpates.
Mis eriala oled lõpetanud? Miks valisid õppimiseks just selle eriala?
2009. aasta kevadel lõpetasin Tartu Ülikoolis bakalaureuse astme õpingud eesti ja soomeugri keelteteaduses. 2009. aasta sügisest astusin eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal magistrantuuri, mille plaanin 2011. aasta kevadel lõpetada.
Teadsin gümnaasiumi lõpetades, et keeled ja humanitaarained on mul tugevad, samuti oli suur huvi kirjanduse vastu. Olin kindel, et pärast bakalauruse lõpetamist puhast keeleteadust ma tegema hakata ei soovi. Astusin magistrantuuri hoopis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale, kuna õppekava tundus huvitav ning õpetaja elukutse pakkus huvi. I semester oli kohe väga praktiline ja intensiivne, sain palju uusi asju teada.
Kindlasti ma ei kahetse, et läksin just õpetajakoolitusse. Tundsin sisemiselt, et mind huvitab õpetaja praktiline töö, see on tänuväärne amet. Kindlasti olid üheks eriala valiku eeskujudeks ka minu õpetajad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kes pole mind sellest ainest eemale tõuganud.
Miks otsustasid tulla kooli õpetajaks? Pole see ju noorte hulgas praegu väga populaarne valik.
Olen tegelikult tööalaselt ringi vaadanud juba mõnda aega. Käisin ka töövestlusel peale bakalaureuse õpinguid, aga siis oli neil võimalus valida kogemusega õpetaja, minul polnud veel seda pedagoogilist tausta. Samas oli olemas soov olla oma teadmistega kasulik, teha erialast tööd. Selle aasta suvel kandideerisin ka Tallinna lähistele ühte kooli, aga nemad soovisid sügisest täiskohaga õpetajat, osaline töökoormus neile ei sobinud. Siis tuligi võimalus siia tulla, mille ma ka vastu võtsin. Siin käin tööl kahel päeval nädalas ning kolm päeva saan Tartus õpinguid jätkata.
Üha enam noori läheb kooli tööle, õpetajaameti maine on tõusmas. Koolis on tore, huvitav, seda tööd ei maksa peljata.
Mida pead olulisimaks emakeele ja kirjanduse õpetamise ja õppimise juures?
Eesti keele õpetamise juures pean olulisimaks tunnis tehtava praktilise poole nähtavaks tegemist ning õppimise puhul on oluline konkreetse teadmise/oskuse vajalikkuse mõistmine. Kui õpilased näevad, et antud teadmist/oskust läheb neil edaspidises elus vaja, näiteks tööle kandideerimisel, siis suureneb motivatsioon eesti keelt õppida. Mina pean oluliseks erinevate pädevuste arendamist, õpilane peab oskama tunnis õpitut rakendada väljaspool klassiruumi nii kirjalikus kui suulises vormis.
Samuti olen rääkinud klassis, et eesti keele ja selle kasutuse kaudu peegeldub meie intelligentsus. Näiteks anonüümsetes internetisuhtlustes on keel just see, mille kaudu tekib inimesest esmamulje. Seega tuleb eesti keele oskus, suhtluspädevus vaid kasuks.
Püüan luua seoseid tunnis õpetatava ja reaalse maailma vahel.
Kirjanduse õpetamine pakub suurepäraseid võimalusi erinevate probleemide üle mõtisklemiseks, arutlemiseks, oma väidete kaitsmiseks ja põhjendamiseks. Need oskused on edaspidises elus väga vajalikud. Seega on ka kirjanduse tundides tehtav seotud reaalses maailmas hakkamasaamisega.
Väga oluline on minu meelest erinevate ainete omavaheline lõimimine. Eesti keel ja kirjandus ei seisa teistest lahus, vaid tehtav töö on kasuks ka teiste ainete õppimisel.
Oled Lellest pärit. Kuidas suhtud kooli sulgemisse Lelles?
Lõpetasin Lelle Põhikooli 2006. aastal. Eks natuke kurb on, et kool enam ei tööta, aga kui ikka lapsi pole, valitseb õpetajate puudus, sest pole pakkuda täiskoormust, siis…
Kunagi oli Lelle koolis üle 100 õpilase. Minu suguvõsast on paljud Lelle koolis õppinud: minu isa, ema, onud. See oli pika ajalooga kool, aga mis teha.
Milised on Sinu senised kokkupuuted Käruga?
9. klassis olles käisime koolikaaslastega tutvumas uue Käru kooliga. Esitasime näidendi, kus mina mängisin õpetajat. Mõnda Käru kooli õpetajat teadsin juba varem, näiteks õpetaja Zimmermanniga olin võistlustel kokku puutunud. Ikka vaatasime, kuidas suuruselt sarnaste koolide lastel läheb.
Kas plaanid tulevikus, kui koolid läbi või parem pakkumine tehakse ametivahetust või näed end ka edaspidi õpetaja ametis?
Praegu pole veel kordagi klassi ees tekkinud tunnet, et tahaks ära joosta. Ehkki on olnud ka raskeid hetki, aga praegu ei kahetse ma oma valikut küll. Palju räägitakse teemal, et noored ei taha kooli tulla, kuid minu puhul see paika ei pea.
