Nüüd seitse aastat hiljem Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi järeldus: „Suurem eelarve on tõesti võimaldanud korda teha suuremaid objekte. Uuringud on näidanud, et inimeste rahulolu on tasapisi suurenenud kõigi valla teenuste osas."

Praegu Saku vallavanemana ametis olev Kuuno Rooba vaatas tagasi Tapa, Saksi ja Lehtse valdade ühinemisele, mille põhieeldus oli samasugune: kui rahakotis on rohkem raha, saame teha korda suuremaid objekte. Rooba meenutas, et kui ühinemine toimus 2005, siis juba kolm aastat hiljem olid kõik ühinemislepingu lisas plaanitud investeeringuid ellu viidud ja tuli seada uusi sihte. Ühinemise positiivsete mõjudena nimetas endine Tapa vallavanem veel: ametnike kompetentsus tõusis, töökorraldus sai selgem, riigiga läbirääkimised olid lihtsamad, sest olime suurem ja tõsiseltvõetavam partner. Erinevate hangete puhul õnnestus tänu valla suurusele saavutada paremaid tingimusi.

Kõue inimeste mure rahvakoosolekutel: „Aga kui Kosega liitume, kas siis meie valla omadest ikka saab keegi sinna volikokku?"

Uue ühendvalla volikogus saaks olema 19 liiget. Läbirääkimistel kaaluti põhjalikult, kas volikogu valimistel tuleks teha üks valimisringkond või kaks ringkonda, nii et tänane Kõue vald oleks eraldi valimisringkond. Konverentsil „Kose + Kõue = 2013?" esinenute kogemusi kuulates otsustati teha siiski vaid üks valimisringkond.

Regionaalminister Siim Kiisler kõneles, et sageli soovib väiksema elanike arvuga omavalitsus endale ühinemisel eraldi valimisringkonda, kartes, et muidu ehk ei pääsegi enam selle piirkonna inimesed volikokku. Tegelik elu näitab aga vastupidist. Inimesed on väiksema omavalitsuse alal märksa aktiivsemad, lähevad valima ja valivad patriootlikult oma kandi inimesi. Suurema omavalitsuse inimesed lähtuvad pigem sellest, et valida lihtsalt häid inimesi, inimese kodukoht ei ole nii oluline.

Ka Väike-Maarja ja Avanduse valdade ühinemise kogemus näitas, et väiksema Avanduse valla elanike valimisaktiivsus oli märksa suurem. Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tõi ühe ringkonna eelisena esile, et kohe on võimalik luua kogu ühist valda hõlmavad nimekirjad, mis omakorda aitas ühtsustunde tekitamisele palju kaasa. Endine Tapa vallavanem Kuno Rooba kinnitas samuti, et hajaasustusega piirkonna inimesed mobiliseerusid ning said volikogus enamuse. Neil oli eelnevalt „linnameeste" ja „maameeste" vastasseis olnud, kardeti et maainimeste hääl ei pääse löögile.

Kas saame ühineda, kui puudub detailne finantsanalüüs? Rahvakoosolekutel kuulsime sageli, et kui puudub detailne finantsanalüüs, siis ei ole õige ühineda.

Konverentsil „Kose + Kõue = 2013?" esinenud endine Tapa vallavanem Kuuno Rooba kõneles 2005.a Tapa- Lehtse-Saksi valdade ühinemise protsessi meenutades, et seal tehti küllaltki põhjalik finantsanalüüs, sest neil oli ühinemismeeskonnas vastavate oskustega inimene olemas. Analüüsis kalkuleeriti põhjalikult erinevad mudelid läbi. Nüüd Harmi mõisakoolis toimunud konverentsil ühinemisele tagasi vaadates oli Kuuno Rooba siiski seda meelt, et finantsanalüüsi ei ole mõtet panna liiga palju ressurssi. Ka Kuusalu vallavanem Urmas Kirti meenutas, et finantsanalüüs tehti omal ajal üsna põhjalik, kuid leidis nüüd, et sellega pingutati üle. Ka Väike- Maarja volikogu esimees Olev Liblikmann, kes on omavalitsusjuht juba 1989.aastast, märkis et neil läks küll ühinemisega üsna kiireks, finantsanalüüsi koostamiseks ei olnud aega, kuid usub siiski, et ei ole mõtet neid väikseid arvusid taga ajama hakata.

Ka regionaalminister Siim Kiisler leidis oma sõnavõtus, et detailsele finantsanalüüsile ei ole mõtet väga suurt rõhku panna. „Soovitan selle üle mitte liigselt pead murda, sest paljud rahastamismudelid sõltuvad riigist ning on muutumas. Näiteks hariduse rahastamise mudeli muudatused ei ole hetkel veel teada.

Pigem vaadake üldiselt, kas muudatused oleksid elanikele head. Rahastamismudelid muutuvad ning tänastest mudelitest lähtuda ja ainult sellele otsustamisel tugineda - sel ei ole mõtet."