Tahkuranna II Hapukurgifestival
Juba esimesel korral oli osalejaid 16-st välisriigist ja festivali peakorraldaja Raili Mengel-Sünt ütles, et seekord toimus kõik veelgi paremal kujul. „Käsitöö, kala ja kurk on rannarahva söögilaua lahutamatuks osaks olnud juba sajandeid," selgitas Raili Mengel-Sünt kolme sõna abil siinse paikkonna lõppematuid tegemisi, mis ongi ajendanud MTÜ-d Tahkurandlane järjekordset Hapukurgifestivali korraldama. Pole teada, kui palju oli Pätside pere kurkide sissetegemisega seotud, kuid tund enne keskpäeva saabumist ja festivali pidulikku avamist kogunes üle 30 inimese Tahkuranna aukodaniku Konstantin Pätsi sünnikohta tähistava monumendi juurde. Vaatamata vihmasajule mängiti Eesti hümni ja kuulati Eesti riigi esimese presidendi kunagises kodupaigas lühikesi ettekandeid mõtetega minevikust ja räägiti tulevikust.
Pärast pidulikku kõnekoosolekut ja lillede asetamist mindi Võistesse külakeskuse Tahku Tare õuele hapukurgifestivalile. Volikogu esimees Kalmer Metsaoru rääkis festivali avamisel lühidalt hapukurgi ajaloost: „Päris täpselt ei tea, kuid raamatu tarkuse põhjal pärinevad esimesed teated siin kandis kurgiga tegelemise kohta enne Põhjasõja aegsest perioodist, aastast 1684, seega Rootsi ajast," rääkis Metsaoru üle 300 aasta tagusest kurgikasvatusest Tahkuranna mail. Hilisemal perioodil hakati uuesti Tahkuranna kandis kurke kasvatama alates 1913-st aastast. Põhjuseks oli tihe asustatus ja maa vähesus, väikeste paatidega kaugele merele ei pääsenud ja nii andis kurk rahvale täiendavat elatist. „Tänapäeval on kurk väga laialt levinud ja me oleme sellega hästi harjunud. Hapukurgi tegemise nõudeid hästi järgides säilib ta oi-oi kui kaua," kõneles Metsaoru asjatundlikult ja isuäratavalt hapukurgi lugu, mis sundis festivalialal sammud müügitelkide juurde seadma.
Häädemeeste kauplejad pakkusid hapendatud kurgisorte Alex ja Agnes, mis on isetolmlevatena kurgikasvatajate seas eelistatumad. „Varem laialt levinud heade maitse- ja muude omaduste poolest tuntud Libelle vajab seevastu tolmeldajat," rääkisid naised leti taga, aga lisasid juurde, et nüüd pidavat Libellet olema ka isetolmlevaid isendeid. Veel rääkisid nad sellest, et Alex, Agnes ja eriti Vilma pidavat olema mõruvabad kurgid.
Margit Merila istus registreerimislaua ääres. Tema tuli teiselt poolt Pärnu lahte Varblast oma kurkidega ja oli sama lahke, nagu kõik teisedki kauplejad. Abilise abiga tõsteti suurest purgist üks kurk teise järel välja ja ikka ainult proovimiseks. Nõnda tekkiski juba mure, kas selline heatahtlikkus ei võta liigselt ostu soovi maha, kui iga müüja juures peatudes saab ilma ostmisetagi kõhu kurkidest täis. Siiski oli mure asjata, sest selle laua ääres jagati kõigile registreeritud külalistele hapukurki tasuta.
Kalmer Metsaoru ajaloolisele ülevaatele täienduseks oli kindlasti Võiste kurgikasvatajate endi mälestuste põhjal esitatud vaatemänguline kuuldemäng „Kurgimüüja memuaarid". Juhendaja Taivo Luige abiga jutustati mõnekümne aasta tagustest aegadest kurgipõldudel ja turgudel. Festivalil maitstud kurgid ei jäänud üksnes maitsjate teada, vaid kuulutati välja ka konkursi „Parim Maitse 2011" võitja. Austava tiitli pälvis Tahkuranna valla oma inimene Mai Tõust. Rannaäärsed perenaised jagasid Tahkuranna söögisahvris kurgi kiirhapendamise, soolamise, marineerimise ja palju muud oskusteavet.
Keskpäevast kella kuueni teostus Pipi-Pikksuka selleaastane rannarahva lastelaager, kus õpiti selgeks Pipi uued trikid. Trikitamistest puudust ei tuntud. Kuna vihma sadas ja veelombid muutusid madala basseini sarnaseks, siis hüpati ja sukelduti veeski, lisaks pallimängud ja igal täistunnil toimunud kommisadu. Samuti nähti ja kuuldi Pipi kurgitegu. Festivali melu hoidsid üleval ka paljud esinejad nii lähedalt kui kaugemalt. Päevale andsid hoo sisse Pärnu pillipoisid, meeleolu lõid Tamme pereansambel ja Audru kandlemängijad Kersti Põllu juhendamisel, samuti lõõtspillimängija Julius Karksi-Nuiast. Esinesid ka Tahkuranna enda valla Pillipiigad Maimu Puistamaa ja tantsumemmed Enda Loorentsi juhendamisel ning Tahkuranna eakate koor Lehte Rinaldo juhendamisel. Laval käisid samuti lõunapoolse naabervalla Häädemeeste isetegevuslased. Anu Nõmme juhendamisel tantsisid Müramee tantsulapsed. Rõõmu ja päikese kutsusid välja Janne Ristimetsa tantsutüdrukud Pärnust. Sindi-Pärnu folkbändi koosseisus esinesid kolmekesi Merike Teppan- Kolk, Andrus Kolk ja Üllar Kallau ning tantsulise tervituse tegid Audru rahvatantsijad. Hapukurgifestivali lõpetas öötundidel Hapukurgisimman Andres Hirvela pilli rütmides.
Päeva lõpul võeti ka mõned arvud kokku. Iga siseneja püüti registreerida nimeliselt ja kõigile, kes end kirja panid, kingiti ka üks kurk. Päeva jooksul registreeriti 1266 külastajat, kellest 7 tulid teistest riikidest.
„Kogu sündmus sai teoks tänu LEADERrahastusele. Tänud Pärnumaa Leader-tegevusgrupp Pärnu Lahe Partnerluskogule, Liivi Lahe Kalanduskogule, Tahkuranna Vallavalitsusele ning Tahkuranna Naisseltsile," palus Raili Mengel-Sünt tingimata ära märkida.
