Tahkuranna perenaised hoidistemessil
Kui vaadata aastatetaguseid hoidisteraamatuid, siis jäävad silma enamasti vesija hapendatud hoidiste retseptid, seejärel suhkruhoidised. Aja muutudes on muutunud ka puu- ja köögivilja säilitusmeetodid. Veel kakskümmend aastat tagasi oli üsna normaalne, et suvelõpud möödusid hoidiseid keetes, kuumutades, marineerides. Tänasel päeval on võidukäigul toiduainete sügavkülmutamine. Kindla koha on aga säilitusmeetodina hoidnud toiduainete kuivatamine.
Kiire elutempo ning laienev hoidiste sortiment kaubandusvõrgus on tinginud ühelt poolt selle, et tugevasti on vähenenud hoidiste valmistamine kodudes. Mis aga ei tähenda, et moosikeetmise aeg on sootuks ümber saamas.
2006. aastal kogunes sadakond Eestimaa perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud vaid kogub tasapisi uut jõudu.
25.septembril toimus juba kuues mess. Olustvere mõisa Leivakojas olid üles pandud maakondade lauad. Kui hoidistemessi lühikesse ajalukku kiirpilk heita, siis esimesel hoidistemessil 2006. aastal oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised. Teisele hoidistemessile oli kaasa toodud rohkelt kompotte ja moose, mille põhikomponendiks oli õun. Kolmas hoidistemess üllatas astelpaju- ja banaanihoidiste rohkusega. Neljandal hoidistemessil paistsid kõige rohkem silma seentest valmistatud purgiroad. Eelmise aasta hoidistemessi märgusõnadeks olid kõrvits ja rabarber.
Mille poolest jääb meelde tänavune mess? Hoidiseid hindas messi publik kolmes kategoorias: parim soolane hoidis, parim magus hoidis ja ahhaa-elamus.
Soolastest hoidistest pälvis tunnustuse marineeritud karulauk ja magusatest hoidistest astelpajualõtša- kibuvitsamoos.
Soolaste hoidiste kategooria teise koha vääriliseks peeti Täku salatit ja kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi ning kurgid Meira sinepiga. Magusatest hoidistest sai teise koha Olustvere enda teeninduskooli välja pandud õuna-šokolaadimoos ja Olustvere Maanaiste Seltsi tehtud punasesõstra-maasikamoos.
Ahhaa-elamusena märgiti ära Järvamaal Koigi vallas elava Kaie Altmetsa kuivatatud kõrvitsalaastud. Parimad soolased hoidised tehti sel aastal Lääne-Virumaal, parimad magusad hoidised Viljandimaal.
Messi üllatajatena tõi korraldaja, Eesti külaliikumine Kodukant välja kaalikamoosi, kuivatatud kõrvitsalaastud ja boršipõhja.
Oma hoidiseid esitlesid messil kaheksa maakonda – Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne- Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Viljandimaa, Olustvere teenindus- ja maamajandukool ning kooli sõpruskoolid Lätist ja Luxemburgist. Väljas oli ligi 150 toodet sajalt perenaiselt.
Pärnumaad esindasid Tahkuranna ja Suigu tublid perenaised. Inge Must Tahkurannast esitles oma särtsukurke, marineeritud kurke, õuna-pihlaka-porgandimoosi brändi ja mündi lehtedega, marineeritud paprikat ja kõrvitsat, Terje Pikla kõrvitsa-pohla marmelaadi, Tiiu Sommer kollast kurgisalatit. Suigu perenaised Elle Tohver marineeritud kuuseriisikaid, basiiliku äädikat ja Lea Eamets – küüslauguga soolatud võiseeni ja astelpaju kõrvitsamoosi.
Nagu esiemad rääkida teavad, tuleb igale heale retseptile panna juurde katsetuste julgust, raasuke rõõmu ja hulganisti hingesoojust. Just see annab hoidisele maitse, mida mitte kellelgi teisel pole.
Hoidistemessid, mida on korraldanud Olustvere maamajandus- ja teeninduskool koostöös põllumajandusministeeriumi ja liikumisega Kodukant, on näidanud, et Eesti perenaised valmistavad kodudes jätkuvalt erinevaid salateid, moose ning kompotte ja kõik need tooted säilivad probleemideta mitu-mitu aastat.
