Tähti ja lugusid täis emakeelepäev Aakres

Tänavu jagus Aakre koolis ja lasteaias emakeelepäevale pühendatud üritusi lausa mitmele päevale. Kõigepealt külastasime õpetaja Merle Kiissa eestvõttel 13. märtsil Valga Keskraamatukogu ja Valga muuseumi. Raamatukogus võtsid meid sõbralikult vastu raamatukogu direktor Endla Schasmin ja infojuht Helve Braun. Suur, valge ja rõõmus - selline peabki olema üks raamatute kodu. Paljud meie lapsed polnud korraga nii palju raamatuid näinudki.

Lapsed jagati vanuse järgi kahte rühma ja algas ringkäik majas. Saime näha kõike, mis on lugejatele avatud, aga ka veidi enamat, näiteks raamatute kataloogijatega juttu ajada. Suuremad lapsed said koos direktoriga näha ja katsuda Valga raamatukogu kõige vanemat, kõige suuremat, kõige kallimat, kõige erikujulisemat ja kõige väiksemat raamatut.

Samuti raamatuid pimedatele. Väiksematega toimus kõrges tornis muinasjututund, kus Helve Braun jutustas raamatukogu majast ja kõigest põnevast, mis seal juhtub. Lood Aino Perviku uuest raamatust „Kirjatähtede keerukas elu" lausa kutsusid seda raamatut ise põhjalikumalt uurima. Ka tähtede elu võib olla keeruline, tuleb seda vaid tähele panna.

Järgmine põnev koht oli Valga muuseum, kus meid ootas muuseumi teadur Priit Riemann. Tema rääkis muuseumi maja ja ka Valga linna ajaloost. Kas teadsite, et 20. sajandi esimesel poolel oli hoones Eestis tuntud kutseline teater „Säde"?

Kahjuks on hoone mitmeid kordi põlenud (nii nagu Valga linngi), nii et endisest hiilgusest on vähe järel. Teadur rääkis muuseumide tähtsusest ja ajalooallikatest. Mis oleks viga ajalugu uurida, kui asjad oskaksid rääkida! Küsiks vaid: „ Oo, saabas! Oo sõdurisaabas, palun ütle, kes sind kandis ja kuidas tal sõjas läks?" Aga ei oska ju. Meie peame ise need lood kirja panema.

Priit Riemann ärgitas lapsi koguma mälestusi oma vanavanematelt ja miks mitte vanemateltki, et oleks teada oma pere lugu ja tulevastel muuseumide teaduritel oleks rohkem uurimismaterjali.

Kõige rohkem sobis teema just 5. ja 6. klassi õpilasele, kellel on tunniplaanis ajalugu, kuid väiksemadki kuulasid hoolega. Neile oli küll huvitavam ringkäik muuseumis, mis hõlmas vanaaega oma püstkodade, keskaegse linnuste ja kiviheitemasinatega kuni Eesti Vabadussõja ja esimese Eesti Vabariigini välja. Ja muidugi Valga osa Eesti ajaloos. Tagasisõidul tegime peatuse Paju lahingu mälestusmärgi juures, õpetaja Merle Kiissa rääkis lastele Eesti Vabadussõjast ning Paju lahingust.

Emakeelepäeva hommikul olime saali välja pannud laste lemmikraamatud ja ka isetehtud raamatud. Laste lemmikud on ikka nii nagu nende vanemategi lapsepõlves Astrid Lindgreni, Aino Perviku ja Eno Raua raamatud. Kuid palju oli ka noorte tänapäeva kirjanike teoseid. Andrus Kivirähk, Mika Keränen, Kristiina Kass on vaid vähesed neist. Tore, et lapsed ikka loevad. Reedel tuli meile külla emakeelest rääkima ajakirjanik, kirjanik ja koduloouurija Aili Miks. Soojenduseks laulsime kõik koos lapsevanem Kersti Salujõe juhendamisel paar lahedat regilaulu. Aga miks me üldse emakeelepäeva sellel päeval tähistame? Aili Miks teab vastust - see on eesti kirjaniku ja eesti keele väärtustaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Kuidas nii noor mees pea 200 aastat tagasi tajus meie emakeele väiksust ja vajadust teda hoida? Aili Miks rääkis veel oma lapsepõlvest, ajakirjanikuteest ja praegustest tegemistest. Tema huvi kirjutamise vastu tekkis lugemise kaudu. Kui palju loed, siis ühel hetkel tunned ka ise soovi oma mõtteid kirja panna. Ja sel nädalal juba teist korda tuletati meile meelde vajadust kirja panna oma pere vanu lugusid, eks ikka tulevastele põlvedele.

Lasteaialapsed kinkisid Aili Miksile tänuks raamatu enda tehtud lugudest. Kõik ju tulevased lootustandvad kirjanikud. Päeva lõpuks koostasid lapse gruppides oma raamatut alustades kõiki sõnu ühe tähega ja kandsid selle sisu ka kõigile ette. Jutte kirjutada on väga lõbus!