Tähtpäevad ja peod lasteaias, mängud, jutud ja ütlemised
Üks suuremaid ühisüritusi on sügisel tähistatav mihklipäev, kus korraldame Mihklilaada. Olenevalt ilmast oleme seda teinud kas õues või siseruumides. Sel aastal oli iga rühm oma müügileti koos lastevanemate abiga üles seadnud suurde saali ja lasteaia fuajeesse. Lettidelt võis leida aiasaadusi, küpsetisi, moose, kompotte, hoidiseid, mänguasju, ehteid, riideid jm. Isegi kassipojad olid müügiks. Liikumissaal oli kujundatud kohvikuks. Viimane leidis nii suurt kasutust, et seal tuli lausa järjekorras seista. Üritus toimus õhtupoolikul ja oli väga rahvarohke. Lapsed osalesid koos vanematega, kuna sisseoste tuli teha päris kroonide ja sentide eest. Laekunud raha sai iga rühm endale vajamineva ostmiseks. Eelnevatel aastatel olime laata korraldanud ainult lastele ja arveldamine toimus mängurahadega. Seetõttu algas seekordne laadapäev juba hommikul, kus lapsed said oma rühmaruumis vastavalt eale iseseisvalt õpetajate toetusel laadakombeid ja mängurahaga ostu-müüki harjutada.
Rahvakalendri tähtpäevi on meil võimalik pidada selleks lasteaia ühte tühja rühmaruumi sisustatud Vanaematoas. Vanaematuba näeb välja nagu tõeline maavanaema oma, vana mööbli ja sisustusega. Mängude ja lauludega oleme seal pidanud mardipäeva, kadripäeva, lihavõtteid jt. Eesti rahvakommetele tuginedes on seal peetud ka rühma jõulupidusid. Mardipäeval on lapsed end ise riietanud mardisantideks ja rühmast rühma liikunud. Kadripäeval on lasteaeda külastanud kadrisantidest eakate klubi memmed, kellega koos on ühiselt laulumänge mängitud ja nende etteastet jälgitud.
Sõbrapäev ja emakeelepäev on jäänud rohkem rühmasiseseks ürituseks. Sõbrapäeva oleme pidanud ka naaberrühmaga koos. Taaskord mängitakse päevakohaseid mänge, jagatakse eelnevalt valmistatud kaardikesi või kingitusi, maiustatakse. Emakeelepäevaks on lapsed õppinud ja esitanud luuletusi, mõnikord on luuletused koos vanematega ise välja mõeldud. Luuletused on laste poolt illustreeritud ja ühte raamatusse kokku köidetud. Parimad deklameerijad esitavad oma luuletusi kogu lasteaiale hiljem saalis.
Vabariigi aastapäev on alati väga pidulik ja kindlate traditsioonidega tähtpäev. Tavaliselt korraldab ja viib selle läbi koolieelikute rühm koos oma õpetajatega. Toimub pidulik aktus, koos lipule austuse andmisega ja hümni laulmisega. Viimati kogunesid vabariigi aastapäeva aktusele lapsed koos väikeste enda valmistatud riigilippudega. Luuletuste ja laulude esitamise järgselt said ka kõik riigi sümbolid vastavalt ettevalmistatud sirmile lastele nähtavaks tehtud. Rühmas on mängitud Presidendi vastuvõttu (vanemad lapsed).
Isade- ja emadepäev on olnud rühmasisesed tähtpäevad. Oleme seda tähistanud koos vanematega mängupeona või siis piduliku kontserdiga. Kindlasti ei unustata siis tegamast kingitusi ja kaardikesi. Neile päevadele eelnevatel nädalatel on laste rühmategevusi käinud vanemad ise läbi viimas või kaasa tegemas. Kõik lapsed ootavad alati seda aega, sest tahetakse, et just enda isa või ema oleks mõnel päeval õpetajaks.
Jõuluootusaeg möödub tavaliselt advendi tähistamistega ja lõppeb rühmade jõulupidudega. Igaks advendiks kogunetakse tavaliselt kogu lasteaiaperega saali, kus toimub väike tutvustus, etteaste, laul/mäng, lapsi külastab päkapikk või mõni muu tegelane ning rühma võetakse küünlaga kaasa jõuluvalgust. Jõuluajal oleme ka heategusid teinud – käinud metsas metsloomadele toitu viimas ja hooldekodu vanuritele omatehtud kingitusi jagamas. Jõuluajal on kingitusi ja kaardikesi alati valmistatud ka oma perele ja sõpradele.
Eripärastest pidudest kogu lasteaiale tooksin välja Playboxi, kus lapsed saavad jäljendada kuulsaid artiste. Kuna lasteaias vastavat muusikat kuulatakse vähe ja ka videosid pole võimalik jälgida, siis selle ürituse korraldamiseks on vaja läinud lastevanemate suurt pealehakkamist – etteaste, kostüümid eeldavad siis nende poolset organiseerimist. Eelmisel aastal tegime ürituses aga väikese möönduse ja kogu rühmaga tuli järgi teha mõne multifilmi või lastelavastuse tunnuslaule. Sel korral jäi etteaste õpetamine õpetajate hooleks, kostüümid aga muretseti lastevanemate abiga.
Rühmas oleme korraldanud sügisel Poiste nädalaid, kus tähelepanu keskmes on poisid ja nende tegemised. Iga päev nädalas on pühendatud teatud asjale: Esmaspäev – autodepäev, kus poisid said oma lemmikmänguautot kirjeldada, demostreerida selle sõidukiirust vms. Teisipäev – puutööpäev, kus koos ühe isaga meisterdati puidujääkidest lennukeid või puunägusid. Kolmapäev – jõutrennipäev, kus taaskord ühe isa abiga said poisid end kehaliselt liigutada just poiste eripära arvestades. Neljapäev – unistuste ameti päev, kus toimusid arutelud erinevatest elukutsetest, millest lapsed unistavad ja külastasime Päästeametit. Reede – Misteri-valimised, kus poistel tuli kodus vanemate abiga eelnevalt ettevalmistada üks etteaste (luuletus, laul, tants, jõunumber vms). Toimus ka oma marsisammu demonstreerimine ja osavusmängud. Tüdrukud said poistele punkte jagada. Vastukaaluks poistele on umbes sarnane nädal kevadel tüdrukutele pühendatud. Tüdrukute nädal: Esmaspäev – nukkudepäev, kus toimub lemmiknukkude esitlemine. Teisipäev – näputööpäev, kus seebivees sai ühe ema abiga palle viltida. Kolmapäev – aeroobikapäev. Neljapäev – unistuste ameti päev, külastasime sealhulgas ka juuksurisalongi. Reede – Missi-valimine (sisu sarnane Misteri vailmisega).
Eripärastest pidudest nimetaksin ära veel “Mereröövlite ja nõidade ühispeo”.
Erinevate tähtpäevade puhul, nagu jõulud ja lihavõtted, oleme oma rühma lastevanematele korraldanud teemakohaseid meisterdamisõhtuid. Need on saanud vanemate poolt sooja vastuvõtu.
Eelmisel aastal korraldasid Virumaa Muuseumid lastele rühmaüritusi erinevate rahvakalendri tähtpäevade läbiviimiseks. Meie võtsime Kunda tsemendimuuseumis oma rühmaga osa mardipäeva ja lihavõtte üritusest. Lastele oli see uues keskkonnas päris põnev, samas sai tutvuda ka muuseumi ja selle väljapanekutega.
Laste sünnipäevade tähistamiseks on igal rühmal välja kujunenud oma tavad. Sünnipäevalaps on alati tähtsamal kohal. Sünnipäevalaps tõstetakse sel päeval esile kas vastava kübara või kaunistataud sünnipäevalapsetooliga, talle lauldakse, tehakse õnnitluskaarte, jagatakse väikseid kingitusi kogu rühma poolt, mängudes antakse eelisõigused ja juhi roll jm, põletatakse küünlaid, maiustatakse.
Õpetajate sünnipäevad mööduvad õpetajatekeskselt õnnitluste ja lilledega väikse kohvilaua taga. Oma rühma õpetaja sünnipäev laste keskel toimub samuti kui laste omagi.
Meie lasteaias tähistavad kõik rühmad mängupeoga rühma nimepäeva. Vastavalt planeeritule on need olnud ka stiilipeona. Näiteks “Kiisude sabapidu”, “Erinevate rahvaste pidu” vms. Sellised peod eeldavad vanemate abi lastele kostüümide muretsemiseks.
Suurem lasteaia ühispidu on Kellukese lasteaia sünnipäev, mil traditsioonikohaselt kogunetakse ühislauludeks ja –mängudeks saali. Lapsi külastavad üllatuskülalised või –tegelased, süüakse koos kringlit, torti või pannkooke.
Lasteaia lõpetamisega saab lapse elus mööda üks väga oluline etapp. Pidulikule päevale eelnevalt on lastevanemate eestvedamisel toimunud ühiseid väljasõite koos piknikuga. Nii veedetakse koos laste, lastevanemate ja rühma õpetajatega tore päev, mängitakse, meenutatakse möödunut, naerdakse.
Lasteaia viimasel päeval toimub lõpetajatele pidulik lõunasöök. Sellele eelneb meeliköitev ja pisarateni liigutav tänuavaldus kogu lasteaia personalile. Lõpetajad kutsuvad kõik lasteaia töötajad saali. Neile lauldakse, loetakse luuletusi, mängitakse ühiselt, jagatakse lilli ja kingitusi, tänatakse tehtud töö eest. Iga rühm lahendab ja plaanib selle koos lastega vastavalt oma soovile.
Õhtul toimub pidulik lõpupidu-aktus. Peo stsenaarium koostatakse koostöös rühmaõpetajate ja muusikaõpetajaga. Pidu planeeritakse tavaliselt lähtuvalt rühma nimest. Nt Kiisude rong sõidab kooli, Karlsson saadab Kiisud kooli (Kiisude rühm), Sipsik läheb kooli (Sipsikute rühm). Sel puhul on peol kindlasti tegelaskujud. Stsenaariume on koostatud meenutades tähtpäevade järgi laste viimast lasteaia-aastat või läbi aastate kolmeaastaste tegemistest kuni lasteaia lõpetamiseni välja või aastaaegade põhjal. Lõpupidu algab alati riigilipu saali toomise ja hümni laulmisega, peo lõpuosas saab iga laps oma esimese lõputunnistuse ja mälestusmeene või raamatu, tänatakse õpetajaid, vanemaid.
Erilisi traditsioonide muutusi oma 15-aastase töökogemuse põhjal pole märganud. Kuigi võib öelda, et üritused on muutunud mängulisemaks ja lapsi arvestavaks, et nemad just sellest rõõmu tunneksid. Aina rohkem on märgata lastevanemate toetust ja abi. Lisandunud on stiilipidusid, kuid samas on vanadel kommetel ja folklooril kindel koht.
MÄNGUD. Ühine ja igas mängus kehtiv reegel on, et osaleda võivad kõik soovijad olenemate soost, rahvusest, sõprussuhetest vms. Olenevalt mängust ja selleks kuluvast ajast võimaldame kõigil olla juhtrollis. Juba alustatud mängu ei saa alati kohe juurde liituda, seetõttu oleme soovijatele palunud oodata mängujärjekorda.
• Pallimängud: mängime kindlalt piiratud alas, palli võib puudutada mängureeglitele vastava kehaosaga, eksija langeb kokkulepitud ajaks mängust välja või peab lahendama kokkulepitud ülesande.
• Viskemängud: me ei seisa märklaua juures ja taga, kaaslast püüan sihtida jalgadesse.
• Jooksumängud: mängime kindlalt piiratud alas.
• Peitusmängud: mängime kindlalt piiratud alas, otsija abistamine pole lubatud. • Hüppemängud: allahüppeid võib teha ainult õpetaja poolt näidatud kohas, mängureeglitele vastava hüppele eksija langeb kokkulepitud ajaks mängust välja või peab lahendama kokkulepitud ülesande.
• Tasakaalumängud: tasakaalu kaotanud mängija peab alustama algusest või langeb kokkulepitud ajaks mängust välja või peab lahendama kokkulepitud ülesande.
• Plaksutamismängud: reeglid tulenevad konkreetsest mängust, oleneb, mida tahetakse saavutada (kas tuleb teha teatud arv plakse, pidada rütmi või kiirust vms).
• Sõrmemängud: mängus kaasaloetav tekst pole alati oluline, tähtis on näppude püüdlik kaasaliigutamine.
• Pandimängud: võimalusel peaksid kõik mängijad olema andnud vähemalt ühe pandi.
• Kaardimängud: mängus tuleb oodata järjekorda, sest tavaliselt on mängimiseks ette nähtud lubatud arv mängijaid.
• Paberimängud: mängus kasutatakse paberi jääke või äraviskamisele kuuluvaid pabereid, kui eesmärgiks pole just joonistamine.
• Sõnamängud: uue mängu puhul toimub kõnelemine vahelduvalt: õpetaja ja siis lapsed või mängust olenevalt järgemööda
Mänge alustame alati reeglite tutvustamise või meeldetuletamisega. Mängujuhi või püüdja selgitame välja tavaliselt liisusalmiga, ka sünnipäevalaps saab tavaliselt juht olla, mõnikord valime juhuslikult (nt. Parim lugeja või mõistatuste arvaja, kiireim jooksja).
Õuemängudeks on kõige sagadamini jooksu-, peituse- ja pallimängud, samuti kasutatakse palju õuealal leiduvaid atraktsioone tasakaalu- ja hüppemängudeks. Palju mängitakse liivakastis ehitusmänge (lisaks looduslikud materjalid) ja valmistatakse koogikesi. Lastele meeldib ka lihtsalt õuealal ringi liikuda, avastada ja uurida erinevaid putukaid/mutukaid.
Toas meeldib poistele mängida erinevate klotsidega ehitusmänge, tüdrukutele jälle erinevaid rollimänge, puslesid kokku panna. Lemmikuks on rühmaruumis kasutatavad kostüümid ja peakatted. Ehitusmängud arendatakse tihti edasi ühiseks mänguks. Näiteks suurtest ehitusklotsidest tehtud basseini tulid hiljem kõik kordamööda ujuma, vahepeal käidi kohvikus, mängitati “lapsukesi” ja siis mindi juba koos nendega ujuma jne. Poistele meeldib ka väikestest legoklotsidest sõidukeid konstrueerida ja nedega mängida.
Vanematele lastele meeldivad rohkem lauamängud ja tihti avaldatakse soovi neid mängida koos õpetajaga. Nooremad lapsed ootavad lauamängudega mängides õpetaja juhendamist ja osalemist pidevalt. Juhendamist ja suunamist vajatakse rohkem ka rollimänge mängides, et need ei jääks ainult mingi kindla tegevuse kordamiseks.
Üldjuhul võin oma rühmas lapsi jälgides tõdeda, et eriti soost ja rahvusest koosmängimine ei sõltu, pigem sellest, kellega suheldakse väljaspool lasteaeda. Meie lasteaias on rühmades umbes 20-30% muukeelseid lapsi. Kuna lasteaias toimuvad tegevused eesti keeles, on lapsed lihtsama suhtluskeele omandanud. Muukeelsed lapsed püüavad eesti lastega koosmängus kasutada suhtlemiseks eesti keelt. Samas on muukeelsed temperamentsemad ja püüavad oma soove peale suruda ning tülid on kergemad tulema. Muukeelsed poisid püüavad küll tihti omavahel koos tegutseda, tüdrukud vähem
Rollimängudest kõige populaarsem on kodumäng ja arst, ega vist muidu pole lasteaedades see alaline mängunurk. Vastavalt käsitlevatele teemadele oleme oma rühmas rollimängu võimalusi täiendanud ja vahetanud, lisanud uusi materjale. Pärast Mihklilaada melu mängiti poodi, juuksurisalongi külastuse järel juuksurit. Pärast sügavamat muinasjutu käsitlemist kasutatakse mängus rohkem vastavat muinasjututeemat. Luuletuse- ja lauluvõistluse mängimist olen ise teadlikult lapsi mängima suunanud, et õpitut kinnistada. See aga on olnud mingi aja laste lemmikuks. Päti ja politsei mängu olen suunanud lapsi õues mängima, et toas ära hoida liigne jooksmine. Pärast ehitamist valminud sõidukites soovitakse ikka ja alati vastava sõiduki juht olla. Mängitakse ka raamatukogu, kohvikut, piknikut jm.
Rollimängu sü˛eed ja dialoogid põhinevad laste poolt kogetul. Pärast teema käsitlust, õppekäike, osalemist mõnel üritusel, vanematega koos huvitavat tehes – kajastuvad need koheselt laste mängudes. Rollid on tavaliselt perekonnast lähtuvalt ning aktiivsemad lapsed on agarad teistele rolle jagama, võttes endale juhtiva osa. Mängitakse Superstaari- ja Tantsusaadet, erinevaid lastelavastusi, multikaid.
JUTUD JA ÜTLEMISED. Anekdoote pole mina oma rühmas eriti palju kuulnud. Täpselt sisu ei mäleta, aga olen laste suust kuulnud anekdoote erinevate rahvuste juhtumistest ja Juku lugusid.
Hirmujuttudest tuleb meelde järgmine lugu.“Ühes mustas-mustas meres oli must-must saar. Sellel mustalmustal saarel oli must-must maja. Selles mustas-mustas majas oli must-must tuba. Selles mustas-mustas toas oli must-must kapp. Sellest mustast-mustast kapist tuli välja must-must käsi.” Seda lugu on lapsed mõnikord ise vastavalt meeleolule muutnud või täiendanud.
Telesaadetest jutustatakse ikka neist, mida koos perega vaadatakse. Populaarsemad on “Tantsud tähtedega”, “Ühikarotid”, “Eesti otsib Superstaari”, kogu pere filmid. Vesteldakse ka lastesaatest “Saame kokku Tommi juures”, erinevatest multikatest.
Mõistatusi kasutan suhteliselt palju, näiteks käsitletava teema äraarvamiseks. Rohkem meeldivad ja jäävad lastele meelde need mõistatused, mis on kirjutatud luulevormis.
Siinkohal toon välja mõned loomamõistatused:
• Isa astub müta-müta, ema astub müta-müta. Olgu poeg või olgu tütar ikka astub müta-müta. Kasukas tal seljas soe, talveks talveunne poeb. (karu)
• Olen kiire nudisaba, jahimehed mind ei taba. Osavasti teen ma hüppeid, peidan ennast metsa rüppe. (jänes)
• Liigun metsas, põllul, aias. Olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen. Ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. (siil)
• Kohev saba, vaikne samm, kavalus on minu ramm. Jahin jäneseid ja hiiri, kimbutan ka vahel siili. Vahel hiilin farmi manu, varastan sealt kanu. (rebane)
• Näks-näks-näks-näks õhtu läbi, närin kuuse ladvas käbi. Hipsti-hopsti, hipsti-hopsti hüppan mööda puude oksi. (orav)
• Olen julge, närin konti. Kardan ainult kurja hunti. Karjas käin, ja kui on vaja, võin ma valvata ka maja (koer)
• Enne atra vedasin, enne koormat vedasin. Aeg on läinud edasi, sellest tööst nüüd lahti sain – auto, traktor ja kombain teevad minu eest, mis vaja, mind näed hipodroomirajal (hobune)
• Sarvi kannan, piima annan. Aga piimast teha võib maitsvat juustu, koort ja võid (lehm)
• Noorelt kargan, kepsu löön, vanalt vaikselt rohtu söön. Minu villast väiksed jütsid saavad sallid, kindad, mütsid. (lammas) Iga looma tutvustamisel kasutan tegevustes ka nende rahvapäraseid nimetusi, samuti rahvatarkusi.
Näited lindudest:
• Kured lähevad – kurjad ilmad, haned lähevad – hallad maas, luiged lähevad – lumi taga.
• Kui pääsuke madalalt lendab, tuleb vihma.
• Lõoke toob lõunasooja, pääsuke toob päevasooja, ööbik toob öise sooja.
Rohkem kasutamist leidnud vanasõnad:
• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal
• Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
• Mida ei saa jõuga, saab nõuga
• Sõpra tuntakse hädas
• Töö kiidab tegijat
• Kõik mis teed, tee hästi
• Kes tööd teeb, see rõõmu näeb
Laste naljakad ütlemised:
• Oleme lastega õues. Äkki jookseb 4aaastaneMarta Liisbeth õpetaja juurde. Tüdrukul on käes puuoks. “Tädi, palun võta see OKSEPUU (ümber pööratult puu oks) enda kätte”
• Lapsed võtavad koridoris riidest lahti. 4aastased Rainis ja Kristofer arutlevad. Rainis: “Sa, Kristofer, oled nagu pensionär!” Õpetaja: “Miks? Kas sellepärast, et ta ei võta ennast riidest lahti?” Rainis: “Ei. Sa ei käi ju tööl.” Kristofer: “Käin küll. Ma käin lasteaias tööl. See on minu töö.”
• Minu isal on palju jõudu, sest tal on suur kõht. (4aastane Marta)
• Mutt elab mulla all. Kui ta on mulla seest väljas, siis on ta inimene (4aastane Kristofer)
• Tüdruk kutsub poissi korrale: “Pane riidesse, ära haugu!” (4aastane Marta)
• Tal on nahk väljas (sõrm oli katki) (4aastane Kristiina)
• Poiss näeb aknal varblast. Õpetaja küsib: “Kes see on?” “See on hüppelinnuke!” (4aastane Sander)
• Kui sa tahad Lapimaale minna, siis sinna saab BMWga (5aastane Marta)
• Luukere on see, mille peal me elame. (5aastane Kristofer)
• Mängitakse Aliast. “Mis see on, kuhu saab riideid riputada? Pärast pannakse riided kappi.” “See on ripupuu.” (riidepuu) (5aastane Sander)
• See karu on emane ja see lapsene (4aastane Shirlyn)
• Marta on ilus naine. Ta hoiab jalad all risti. (5aastane Marta)
• Õpetaja: “Mis rahvusest me oleme?” Rainis: “Eestlased. Ega me vene haiglas ei sündinud”. (5aastane Rainis)
• Reili: “Marta on nii jaanlase nägu.” Õpetaja: “Kes see jaanlane on?” Reili: “Kas sa ei tea? Juba lapsest saadik.” Õpetaja: “On ta indiaanlase moodi?” Reili: “Jah, jaanlane.” (5aastane Reili)
• Martin istub potil: “Palun paberit, ma junnitan!” (3aastane)
Naljatamisel kasutavad lapsed tihti nimedele riimuva tähendusega sõna leidmist. Näiteks: Roomet-poomet, Heli-peli, Kertu-pertu, Martin-kartin jne. Koolieelikutele meeldib välja mõelda nn pi-keelseid lauseid. Näiteks: Mi-pi-na o-pi-len tä-pi-na rõõ-pi-mus (Mina olen täna rõõmus).
Naljatamissalmidest tulevad meelde järgmised:
• Tere, tere Nipitiri. Võta ninast kinni ja tiri!
• Tere hommikust, tulen tammikust, tõin teile sooja sepikut.
• Tere, tere, vana kere!
• Head aega, mul pole aega!
Lapsed kardavad väga erinevaid asju. On lapsi, kes kardavad suurt rahvarohket saali, fotografeerimist, erinevaid loomi, putukaid, pimedust, üksi olemist, nõidasid, kummitusi, kolle-tonte jm. Meie rühmas oli üks poiss (4aastane), kes ilma rebast nägemata hakkas mängu aja hüsteeriliselt nutma, kui õpetaja oli öelnud, et rebane hakkab linnukesi püüdma. Üks tüdruk (3- 5aastane) hakkas üleni värisema ja nutma, kui tuli saali minna kontserti või näitemängu vaatama, ja ka siis, kui lasteaias pildistamine toimus. Rebasehirmust saime üle vaadates pilte ja raamatuid, julgustava vestluse ning teiste laste toel. Saalihirmu puhul hakkasime last süles hoides saali ukse juures käima, saali vaheakendest piiluma. Edasi juba saalis käima last oma süles hoides nii, et laps peitis silmad vastu õpetaja rinda ja piilus aeg-ajalt tegevust. Pildistamisele võtsime lapse ikka kaasa, vägisi teda millekski ei sundinud, kuid pildile teda mitmel aastal ei saanud. Samas sai laps näha ja kogeda teiste laste fotografeerimist, talle näidati ka fotokast tehtud kaadreid. Ja ühel hetkel oli ta pildistamiseks vabatahtlikult valmis.
Arvan, et hirmudest tuleb lastega rääkida, sest kõige parem on laste endi üksteise toetamine ja julgustamine. Seetõttu oleme hirmu teemat käsitlenud koos lastega nädalateemana. Kus mängisime erinevaid hirmutavaid mänge “Luukeremängu”, “Nõia vembud”, proovisime üheskoos pimedas ruumis olla, jutustasime lugusid. Iga laps sai ka oma hirmu paberile joonistada, pärast tuli joonistus kokku kortsutada ja kaunisse ise tehtud pakendisse pakkida, et hirm rõõmuks muutuks. Hommikuringis, kui aga iga laps oma hirmust rääkis, olid teised seda hirmu mittekartjad kohe agarad julgustama ja toetama.
Oma tegevustes kasutame väga palju erinevaid laule ja rahvalaule, laulumänge, liisusalme ja lasteriime, hüpitus- ja näpumänge, rahvajutte jm. Näpumänge ja liisusalme olen ise vastavalt olukorrale kas kohandanud või välja mõelnud, hea abimaterjal on E.Kalamees “Kus mu pöial?”, “Sõbrad tähemaal” , www.lasteaed.net (näpumängud). Liisusalme ja lasteriime olen aastate jooksul erinevatest allikatest kokku kogunud, samuti ka näpumänge ja laulumänge. Tihti meenutan neid ka oma lapsepõlveaegadest. Palju kasutame kogumikke “Isa/ Ema/Memme, palun loe mulle!”, “Laste sõna”, “Kirju- Mirju”. Mõistatusi otsime raamatust V. Metsak “Mõista, mõista...”
