Sadam on alati olnud saare süda ja saarerahval on soov muuta oma sadam südasuviste kultuurisündmuste toimumispaigaks.
Sadamakuur kraamiti sügisel sodist puhtaks. Foto: Margit Kirsipuu
FOTO: Viimsi Teataja
Ajahambast puretud sadamakuur, kus viiekümnendate alguses tünnide kaupa kalu soolati, on kavas fotonäituse ja näitemängu tarvis kauniks teha. Mullu sügisel sai kuur talgute korras uue katuse ja suuremast sodist puhtaks kraamitud.
Saarevanema Valter Puuströmi sõnul oli neid, kes õlga alla paneks või materjalidega toetaks, kerge leida. Saare käekäik läheb kõigile üllatavalt korda. MTÜ Prangliranna koondas piirkonna merehuvilised Eesti merekultuuri edendama, et suure potentsiaali ja hea ligipääsuga sadamale koos uus hingamine anda. Noor kaardivägi
Saare uus suvine kultuuripesa ristiti nimega Noor Kaardivägi. Ristiisa Valter Puuström mäletab veel sama nime kandnud siinse kolhoosi hiilgeaegu, kui sadamakuuris kalu töödeldi.
Saarevanem Puuström rõõmustas, et pärast pikka jõudeaega on uue põlvkonna noor kaardivägi saare sadamale hinge sisse puhumas.
"Kuuri oli ehitatud viis basseini, igaüks mahutas üle kümne tonni silku," meenutab saarevanem. Soolatud kala veeti tünnides kord päevas laevaga pealinna. Hoonesse ehitati ka jäähoidla, et jääd saaks kasutada värske kala transportimiseks.
"Kalakombinaadis töötas pidevalt 4-5 meest ja siis veel Piirissaare Ilme, kes kalad ära kaalus ja linna läkitas," meenutab saarevanem aegu, mil saarerahval oli tööd piisavalt.
"Noored mehed läksid merele või kalakombinaati, kus teenistus oli nii hea, et juba suvega õnnestus ihaldatud mootorratas välja teenida. Tüdrukud töötasid suitsutsehhis kahes vahetuses. Me kutsusime neid suitsunaisteks," muigab Puuström.
"Toona sai merel käidud ja kala välja võetud aasta ringi ning sellega oli ka soodne ja tervislik toidulaud kõigile kindlustatud." Kala oli koguni nii palju, et keskmiselt kaks tonni saadeti iga päev mandrile.
Kolhoosi ajal elas saarel üle 250 inimese ja kultuurielu oli mitmekülgne. "Vastehitatud Prangli rahvamajas toimusid näitemängud, proove tegid rahvatantsurühm ja kohalik bänd. Peod olid saare temperamendile kohaselt tormilised ja hommikuni välja." Nüüd on kaluritel püügilimiidid ja teenistus pisem. Merepüük noori seetõttu ei tõmba. Mandril on hõlpsam leib lauale tuua."
Kevadel elavneb elu saarel märgatavalt. Suvesaarlased on juba kohal ja huvi kultuurisündmuste ning ürituste vastu tunnetatav.
Välisturistid huvituvad eelkõige loodusretkedest, siseturist aga enamasti legendidest ja rahvapärimusest, mida sadamakuuris hakatakse esitama.
Sel suvel mängitakse kuuel korral teatritrupp K.O.K.K. kaasabil etendust "Prangli lood ehk kõik on trois". Prangli lugudes on stsenaariumi autor Annika Prangli osavalt põiminud Põhja- Eesti ainukese põliselanikega saare legendid, traditsioonid ning tänapäeva elu. Rannarahva muuseum paneb suveks sadamakuuri üles näituse endisest Kirovi-aegsest Pranglist.
Kõik huvilised on talgutele oodatud 19. aprillil. Suppi pakutakse ja saare sauna saab ka. Loe lähemalt www.pranglisaar.ee.