Tallinn ei täida isegi kohtuotsuseid
Vastavalt põhiseaduse § 37 on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. 93 lapse vanemad on valinud oma lastele Keilas asuva Erakooli Läte.
Lapsi käib Lätte koolis üheksast omavalitsusest, 18 õpilast on Tallinna linna elanikud. Kui kõik teised omavalitsused täidavad erakooliseaduse § 222- st tulenevat kohustust osaleda Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte poolt peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate laste arvuga, tasudes PGS § 83 lg-s 6 sätestatud korras ja alustel Haridus- ja Kultuuriselts Läte poolt esitatud arved, siis Tallinn seda ei tee. Isegi pärast Riigikohtu 19. novembri 2012. aasta kohtuotsust haldusasjas nr 3-11-2703, millega jäeti rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonikaebus ning muutmata Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2012 määrus.
Tallinna Linnavalitsus ei täida erakooliseadusest tulenevat kohustust ega ka kohtuotsuseid ja mitte midagi ei juhtu. Et ülevaade oleks selgem, toome ära Haridus- ja Kultuuriselts Läte ja Tallinna Linnavalituse omavahelise suhtluse kronoloogiliselt.
1. september 2011 hakkas kehtima erakooliseaduse § 222
14. septembril 2011 esitas Läte omavalitustele taotlused ning arved tegevuskulude katmiseks vastavalt Erakooliseaduse § 222
31. oktoobril 2011 saadi Tallinna Haridusametilt vastus, kus teatati, et kuna linnal ja riigil on pooleli kohtuvaidlus, siis ei ole Tallinna linna eelarvesse erakoolidega arvlemiseks vajalikke vahendeid kavandatud.
21. novembril 2011 esitas Läte Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse vastu.
3. veebruaril 2012 kohustas Tallinna Halduskohus oma otsusega Tallinna Linnavalitsust tasuma Lätte arved. Tallinna LV esitas apellatsioonikaebuse Ringkonnakohtusse.
7. juunil 2012 tuli Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis jättis Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2012 otsuse muutmata. Tallinn esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse.
19. novembril 2012 saabus Riigikohtu lahend, millega ei võetud Tallinna LV kassatsioonikaebust menetlusse.
6. detsembril 2012 tasus Tallinna LV Lätte arved september 2011 - detsember 2012. Alates jaanuarist 2013 Tallinna LV jälle arveid ei tasunud.
Konsulteerides teiste erakoolide ning oma advokaadiga, pöördus Läte pärast vastuseta jäänud nõudekirja ning viivisenõuet uuesti Tallinna Halduskohtusse, et Tallinna Linnavalitsusele määrataks trahv kohustuste mittetäitmise eest.
22. juuli 2013 otsusega määras Tallinna Halduskohus Tallinna Linnavalitususele trahvi 750 eurot ning kohustas tasuma Haridus- ja Kultuuriseltsile Läte kõik esitatud ja tulevikus esitatavad arved, mis puudutavad kooli tegevuskulusid.
Tallinna Linnavalitsus esitas uuesti apellatsiooni Tallinna Halduskohtule.
10. oktoobril 2013 saatis Läte veel ühe teabenõude Tallinna Linnavalitsusele.
14. novembril 2013 vastas Tallinn teabenõudele, et neile see seadus jätkuvalt ei meeldi ja seetõttu nad seda ei täida.
novembri 2013 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Linnavalitsus esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse.
Detsembris 2013 saatsid 81 Erakooli Läte lapsevanemat Tallinna Haridusametile selgitustaotlused, kus küsiti väga konkreetselt, millal Tallinn tasub võlad.
3. jaanuaril 2014 said esimesed 17 vanemat Tallinna linnalt vastused.
9. jaanuariks 2014 olid tasutud 2013. aasta arved jaanuari, veebruari ja märtsi eest ning alles peale mitut telefonikõnet laekus raha ka aprilli eest, kuid seda ei tasutud täies mahus. Ülejäänud 8 kuu arveid 2013. aastast ning jaanuari 2014 arvet Tallinn ei maksa, sest, nagu väitis linna ökonoomikateenistuse direktor koolile, rohkemaks raha pole.
Kahjuks ei ole abi ka kohtutäiturist, sest halduskohtu otsustest on kohtutäituri poolt täidetavad üksnes menetluskulude otsus, otsus avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta (otsus, kus haldusorganil on rahaline nõue) ning kahjuhüvitise nõue haldusorgani vastu.
Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et halduse kandja ei hoia oma kohustuste täitmisest kõrvale. Seega ei kuulu halduskohtu kohustav lahend ka täitedokumentide hulka. Ka viivisnõude regulatsioon omavalituse võlgnevuse korral puudub, põhjus on jällegi seesama - halduse kandja on aus ja maksejõuline ning ei jäta niisama oma kohustusi täitmata.
Viivisintressi saab haldusorganilt küsida küll kahjunõudelt ja alusetu rikastumise nõudelt, kuid mitte tavaliselt võlgnevuselt, sest seda pole seadusega ette nähtud.
Eelnevast on näha, et kuigi seadus on kehtiv ja üheselt mõistetav ning kuni riigikohtuni vaieldud ja Tallinna Linnavalitsuse kohustus osaleda tegevuskulude katmises tõestatud, siis tegelikkuses ei täida vabariigi suurim omavalitsus ei seadust ega kohtuotsust. Lätte Erakooli eelarve on koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.
Tallinna Linnavalitsuse võlg on kasvanud juba nõnda suureks, et oldi sunnitud võtma laenu, et kooli tegevuskulusid katta.
Keila Leht palus kommentaari Erakool Läte juhatajalt Anne-Lii Kergelt: „Tallinna Linnavalitsus on ere näide sellest, kuidas üks kohalik omavalitsus ei tohiks oma riigi ja kodanikega käituda.
Tallinn püüab avalikkusele näidata, et erakooliseadusest tulenev kohustus maksta oma laste eest tegevustoetust on erakoolide nuumamine munitsipaalkoolide arvelt. Tallinna jaoks ei olegi kõik lapsed justkui võrdsed. Kuigi vanemad maksavad linna eelarvesse ühtemoodi omad maksud, ei soovi linn tasuda tegevustoetust nende laste pealt, kes ei õpi tema koolides, justkui see raha tuleks mujalt kui maksumaksja taskust.
Läte ei ole tavamõistes erakool, kus omanik tulu saab. Oleme erakool ainult sellepärast, et erakooliseadus on see, mis meie tegevust reguleerib. Kui mõni omavalitsus avaks waldorfkooli, siis oleks see ainult tervitatav, aga kuni seda tehtud ei ole, peame me erakoolidena tegutsema.
See, et vanemad soovivad oma lastele haridust waldorfkoolis, on põhiseadusega kaitstud õigus. Waldorfkoolide idee järgi peaks saama waldorfkoolis õppida kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad, kuid kahjuks kõikjal neid koole veel ei ole. Me registreerisime eelmisel nädalal 50. avalduse sügisel alustavasse I klassi, mis tähendab, et huvi meie kooli vastu on suur. Samas teeb nii suur avalduste arv meid kurvaks, sest meil ei ole kuidagi võimalik sellisel arvul lapsi vastu võtta.
PS Lehe trükkimineku ajal saime teada, et Erakool Läte tegi avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuurile, et uuritaks, kas Tallinna linna ametnike tegevuses on süüteokoosseis. Ja lisaks selgus , et suuremad Tallinnas tegutsevad erakoolid, keda on tabanud sama saatus, on oma advokaatidega kokku saanud ja alustanud hagi koostamist Tallinna Linnavalitsuse vastu.
