Tallinna malevanoorte suvised hetked Valgjärvel
Asjalike ja töistena said noored ennast proovile panna tööandja Sulev Nõmmanni juures Orava talus. Kuna suurem maasika hooaeg oli möödas õnnestus noortel siiski paaril päeval maasikate järelkorjamisel osaleda. Need hetked võimaldasid noortel ka oma maasika isu täis saada. Üheks huvitavaks tööks oli maasikate noorendamine, kus maasikataim sai noorte abil värskema väljanägemise. Üllatus oli suur, kui avastati, et haprana tunduval maasikataimel võivad olla nii tugevad ja suured juured, see tekitas vahest pisut trotsi ja aegluubis liikumist. Kuid tulemus oli kõike seda väärt ning noored olid uue ja huvitava kogemuse võrra rikkamad.
Lisaks eelnevale said noored käed valgeks väga erinevatel töödel ja seda kõike Orava talu töödejuhi Väino juhtimisel. Ühiselt tehti mitmed põllud umbrohust puhtamaks, korjati õunu, veeti nii puid kui suuri puidust kaste kartulite ning sibulate jaoks. Kuna kartulid ei olnud veel valmis, siis nende korjamisrõõmu noored nautida ei saanud, küll oli maleva tüdrukutel võimalus toimetada sibulapõllul. Kõige meeleolukamaks ülesandeks oli suure kasvuhoone kile kokkupanek, kus kilerull kujunes nõnda pikaks, et kõik need 18 vaprat maleva noort said seal mõnusalt üksteise kõrval istet võtta. Üldkokkuvõttes tehti palju mitmekülgset tööd ning selle tulemuse muutis noorte jaoks palju väärtuslikumaks Väino õpetussõnad, mis lihtsustasid töötegemist ning andis vajalikke teadmisi tulevikuks.
Sellel aastal oli noortel veel võimalus kaasa lüüa ka Rally Estonial, kus nelja päeva jooksul põhiliselt toimetati kiiruskatsete järelkoristamisega. Ei puudunud ka erinevatel katsetel ralliautode kihutamise jälgimine ning Metsatöllule lava ees kaasa elamine. Parimaks seigaks meenub kohtumine ühe loomakasvatajaga, kes mainis, et noored tegid liiga usinalt tööd, et võtsid isegi elektrikarjuste märgistused ära. Ralli korraldajatelt tagasidet saades võisime uhkusena tunda, et noorte tööga oldi väga rahul ning anti mõista, et selline koostöö võib ka tulevikus osaks saada.
Töövabal ajal võeti ühiselt osa erinevatest etüüdidest, playboxist, sport- ja seltskonna mängudest. Loomulikult ei puudunud esmaste malevanoorte ristimine ning viimasel õhtul toimunud maleva pulm, mis nii süzeelt kui ka kostüümidraamalt kujunes vägagi meeleolukaks. Ning kui ei olnud parasjagu midagi käsil, löödi lahinguid nii korvpallis kui lauatennises, või istuti raamatukogu juures nägupidi telefoniekraanil, kes Facebookis, kes mujal, ikkagi tehnikasajand. Kuna meile said osaks ka mõned tõsiselt suvised ilmad, ei jäetud kasutamata võimalust veeta aega rannas.
19 päeva on omamoodi pikk aeg ja kui mõelda, et see kõik möödus ratastel, tuli meil kõigil energiat koguda. Selles osas kujunes meile väga armsaks kohalik söögikoht nimega Atsi juures. Algselt võis tunduda, et toit on lihtsapärane, kuid see oli õnneks petlik. Nende päevade jooksul saime mitmete meeldivate üllatuste osaliseks ning kohviku personal oli väga abivalmis tulema vastu ka nendele vähestele erisoovidele, mis meil tekkisid. Kui nüüd mõelda sellele, et toit teeb õnnelikuks, siis kindlasti mängis sealne toit rolli meie õnnelike hetkede ning laheda meeleolu loomisel.