Talupidajate Keskliit arutab Türil Euroopa Liidu maaelupoliitika tuleviku üle
Kongress keskendub järgmise, 2014-2020 perioodi maaelu arengukavale ja selle tulevastele rakendusmeetmetele. Ettekannetega esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ETKL-i juhatuse esimees Kalle Hamburg, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban, ETKL-i peadirektor Kaul Nurm ja erinevate töögruppide esindajad.
ETKL peab oluliseks EL ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ehk I samba tasemete ühtlustamist EL liikmesriikide vahel aastatel 2014-2020, kuid leiab, et seda ei tohi teha II samba ehk maaelu arengukava vahendite vähendamise arvelt. Piltlikult väljendudes on otsetoetused „kala", mida jagatakse ja maaelumeetmed „õng", mis tagab kalapüügi jätkusuutlikkuse. Maaelu arengukava võimaldab kasutada eelarvevahendeid olulisteks investeeringuteks ja innovatsiooni esilekutsumiseks, ühistegevuse soodustamiseks, põlvkondade vahetuse abistamiseks taludes, keskkonnasõbralikke tootmismeetodite, sh mahetootmise innustamiseks, loomade pidamiseks liigiomastel pidamisviisidel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks põllumajandusmaastikel, erametsade säästlikuks majandamiseks, regionaalsete erisuste leevendamiseks, toidulaua mitmekesistamiseks ja muu maaettevõtluse edendamiseks.
MAK 2014-2020 peab aitama talupidajatel saavutada kõrget lisandväärtust, mitmekesistada tootmist ja tagada otseturustusel ja lühikestel turuahelatel rajaneva turustusmudeli laialdane levik toodetu tarbijani viimiseks. Oluline on anda maaelutoetuste taotlemisel eeliseid väiksematele ettevõtetele, noortalunikele ja mahetootjatele.
Otsetoetused annavad hektaripõhise jaotusmehhanismi kaudu olulise finantsvõimenduse ja seeläbi konkurentsieelised suurtel pindadel majandavatele ettevõtetele, kutsudes nii esile põllumajanduse kontsentreerumise väikesearvulise ettevõtjate rühma kätte. Tootmise edasine kontsentreerumine koosmõjus globaliseerumisega suurendab aga meie põllumajandussektori kolmandate riikide kapitali kontrolli alla libisemise ohtu.
Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel, mis lisaks toidutootmisele kannavad edasi ka meie kultuuripärandit, mitte rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel, mis näevad maaelanikes pelgalt odavat palgatööjõudu. Seetõttu peab talude positsiooni kindlustamine ja teadlik eelisarendamine olema Eesti rahvuslik huvi ja meie põllumajanduspoliitika nurgakivi.
