Sama aasta 18. veebruaril sõlmis Tamsalu Vesi AS aga juba järjekordse töövõtulepingu aktsiaseltsiga Terrat, kes oli võitnud järjekordse riigihanke aga seekord juba Vajangu küla ühisveevärgi - ja kanalisatsioonirajatiste, ehitiste väljaehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Samal ajal kirjutati alla ka leping omanikujärelevalvet tegeva ettevõttega, milleks oli hanke võitnud Vealeidja OÜ.

Ehki Vajangu vee ja kanalisatsioonitrassid olid 2 järgus juba uuendatud, vajasid veel osa trasse rekonstrueerimist ning töökindluse ja joogivee kvaliteedi kindlustamiseks uuendamist 2 veepumplat. Kuna Vajangu reoveepuhasti oli praktiliselt amortiseerunud, siis ehitati ka täielikult uus kaasaegne reoveepuhasti.

Märtsis alustasid ehitajad aktiivset ehitustegevust ning aasta lõpuks jõuti projekt lõpetada ennetähtaegselt. Projekti käigus ehitati Vajangu külasse kanalisatsioonitorustikke 2871m, millest survekanalisatsioonitorustikke 978m. Joogiveetorustikke 1798 meetrit.

Rekonstrueeriti kaks puurkaev - pumplat. Pumplad said täielikult uued hooned, sisustuse ja kaasaegsed seadmed ning ka kaugjuhtimissüsteemi.

Pumplad on varustatud joogivee puhastusseadmetega. Pumplatesse paigaldati lisaks UV seadmed, mis võimaldavad operatiivselt ja ohutult tagada kvaliteetse joogivee ka siis kui joogivette peaks ootamatult tulema bakteriaalne reostus (coli jne).

Uus reoveepuhasti on aktiivmuda puhasti, mis on varustatud kaasaegsete seadmetega, kus puhastusprotsess on hästi juhitav ja töötingimused väga head. Juba esimese käivitamisega saadi puhasti nõuetekohaselt tööle ja nüüd töö käigus on võimalik veel protsessi igati optimeerida.

Külasse ehitati ka uus nõuetekohase tuletõrjevee hoidla. Kogu investeeringu maksumus oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot.

Ligikaudu 80% sellest summast rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt, ligikaudu 20% aga Tamsalu Vesi AS ja Tamsalu valla eelarvest.. 

Uute pumplatega tutvumas. Foto: Aavo Leemets

Nüüd, kus Vajangu küla on saanud endale nõuetekohase joogiveesüsteemi, on välistatud, et selles süsteemis oleks võimalik joogivee kvaliteedi halvenemine. Küll aga peaks kohalikud elanikud ja ka ettevõtjad kandma hoolt selle eest, et nende hoolimatu tegevuse tulemusena ei saaks reostatud põhjavesi. Kindlasti peaks külas üle vaatama läga - ja sõnnikuhoidlad ja nende ümbrused, sest kui hoidlad ei ole vettpidavad ja läga satub hoidlatest maapinnale, siis liigub see sealt koos pinnavetega karsti kaudu otse põhjavette. Kõige kiiremini saavad reostatud sellisel juhul aga kohalikud joogiveekaevud.

Kindlasti ei tohiks ka omavoliliselt juhtida sadevett kanalisatsioonitrassidesse, mis võib reoveepuhasti puhastusprotsessi tugevasti halvendada.

Järjekordne suurinvesteering on edukalt lõpule viidud ja üks valla küla on saanud endale kvaliteetse joogivee ja ka puhtama elukeskkonna.

Kuid sellega ei ole veel Tamsalu vallas väikekülade veeprojektid lõppenud, järge ootab peatselt Assamalla küla vee - ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine.