Tegelikult on Keilas ilmunud lehti ka varem. Sama nime all ilmus leht 1991-1995, seda toimetas tookord Maarika Seppius. 1995-2006 kandis leht ambitsioonikat nime Lääne- Harju Ekspress, vahetusid tegijad ja muutus lehe tonaalsus. Enne ilmumise lõpetamist jõudis see leht olla ka lihtsalt Harju Ekspress. Kui me veel kaugemasse ajalukku sukeldume, siis peaksime mainima ka omaaegse Keila rajooni ajalehti. 1950-1952 kandis see nime Bolševistlik Sõna ja 1953-1962 Kollektiivne Töö. Huvitav oleks teada, kas selle aja lehetegijatest keegi veel ka Keilas elab. Ja kas mõni ajakirjanduse ajalugu uuriv üliõpilane viitsiks kõiki neid erinevaid lehti ja ajajärke analüüsida? Harju maakonnaraamatukogu on kõik ilmunud lehed hoolikalt alles hoidnud ja huvilistel on võimalik neid lugemissaalis lugeda.

2001. aastal otsustas Keila linn hakata välja andma oma Infolehte, see ilmus üks kord kuus ja seda toimetas linna kommunikatsiooninõunik Valdur Vacht. 2007. a sügisel otsustas linnavõim hakata välja andma iga nädal ilmuvat ajalehte. Praeguse Keila Lehe esimene number ilmus 5. oktoobril 2007. Lehe tookordne vastutav väljaandja Doris Matteus kirjutas esimeses numbris: „Ideaalset lehte ei ole kerge teha. Usun siiski, et linnas toimub piisavalt huvitavaid sündmusi ning elab piisavalt huvitavaid inimesi, et kõik eeldused hea lehe tegemiseks oleks täidetud. Kas need eeldused ka ära kasutada õnnestub, seda näitab aeg."

Keila Lehe 200. numbri puhul esitasin mõned küsimused lehe endistele ja tänastele tegijatele.

  • Kadi Kroon-Laur, lehe toimetaja alates 2007 ja vastutava väljaandja kt aprill kuni detsember 2011


Sa töötasid Keila Lehes neli aastat. See on piisavalt pikk aeg, et vastata küsimusele: kes on Keila Lehe lugeja?

Kuna Keila Leht on ajas muutunud, on kindlasti muutunud ka lugeja. Kuna leht kajastab kohalikku elu puudutavat, siis vajalikku/ huvitavat informatsiooni võiksid lehest leida kõik. Eks igal inimesel on omad eelistused ja huvid - tean inimesi, kes vaatavad vaid kaastundeavaldusi või reklaame.

Mis olid lehetöö kõige rõõmsamad hetked, mis kõige raskemad?

Heaga meenutan toredaid inimesi, kellega koos töötasin ja kellega kokku puutusin. Raskeid hetki ei hakka välja tooma...

Toimetuse seinal aukohal on suur pannoo lehes ilmunud pealkirjadest. Kuidas see sündis?

Ausalt öeldes täpselt enam ei mäletagi, kust idee tuli. Valmis see igatahes lehe teiseks sünnipäevaks ja seal peaks olema peaaegu kõik kahe aasta jooksul ilmunud pealkirjad. Kokku läks tegemiseks aega 2 nädalat ja vist 4 liimipulka. Plaan oli valmistada igal aastal veel üks juurde, kuid plaaniks see vaid jäigi.

  • Anne Siniveer, lehe korrektor aastast 2012


Kui rahul oled eesti keelega Eesti ajakirjanduses?

Nii mastaapne küsimus! Olen väga õnnelik, et on olemas eestikeelne ajakirjandus. Keele tase on kindlasti väljaandeti erinev. Ei ole pädev seda põhjalikult analüüsima. Keila Lehe keelega ei saanud küll rahul olla. Eks see oli ka (lisaks sümpaatsele toimetajale) peamine põhjus, miks aidata püüan.

Mis lugusid loed Keila Lehest kõigepealt?

Pärast esimesele leheküljele pilguheitu vaatan ilmselt kuulutusi - sünde, surmi - ja siis pilte. Kohe uudistan ka "Nädala nägu": see on üks õnnestunud rubriik. Loen pikemaid lugusid, sest uudised on enamasti juba linna kodulehelt nähtud. Eks koolielu on ikka rohkem huvi pakkunud. Kui aga saladusi paljastada, siis viimasest viiest ehk teiste sõnadega käesoleva aasta lehenumbritest olen lugenud esimestena neid lehekülgi, mis meie väga tublil küljendajal Märdil valmis on saanud...

Mida tähendab Keila inimesele oma linna leht?

Julgen arvata, et kõik linnaelanikud seda ei loe, enamikule on aga oma linna leht oluline. Vanem põlvkond loeb lehe n-ö kaanest kaaneni hoolikalt läbi.
Eks ta ole Keila uudiste vahendaja ja kaaslinlaste tutvustaja. Noored saavad aga info enamasti virtuaalsetest kanalitest. Ise loen küll Keila Lehte alati. Kui leht "puhkab", on kohe midagi puudu.

  • Märt Lillesiim, lehe küljendaja aastast 2007


Oled küljendanud kõik need 200 numbrit. Mida teed, et töö ei muutuks rutiinseks?

200 lehe tegemine on kahtlemata kohati rutiinitekitav, kuid õnneks on iga nädal siiski teisest piisavalt erinev ja igasugused kõrvalprojektid hoiavad pea värske.

Missugused lood sulle kõige rohkem meeldivad?

Pikemad persoonilood.

Ehk tuleb meelde mõni lõbus lehetegemisega seotud juhtum?

Enamus vaimukaid olukordi jäävad vaid väikse kollektiivi siseringis naljakaks ning kahjuks kaotavad kõrvalseisjale seletatuna oma algupärase sära.

  • Doris Matteus, lehe vastutav väljaandja 2007 kuni aprill 2011


Kuidas sündis neli aastat tagasi Keila Leht?

Mõte, et Keila linn vajab mitte ainult kord kuus ilmuvat linnavalitsuse infolehte, vaid „päris" ajalehte, sai alguse enam kui neli aastat tagasi. Seni ilmunud infoleht mahutas vaevu ametlikud teadaanded ning ilmus harva, inimesed kurtsid, et ei tea linnas toimuvast suurt midagi.

2007. aasta suvel sai plaan lõpuks ellu viidud ning esimene lehenumber ilmus sama aasta 5. oktoobril. Sinna vahele jäi paar kuud tihedat tööd sihtasutuse käimalükkamisel, lehe kontseptsiooni väljatöötamisel ning töötajate ja lepingupartnerite leidmisel.

Eesmärk oli teha Keila linnale „päris ajaleht", seda nii sisult kui vormilt. Vormi osas olid nõudmised lihtsad: ajalehepaberil (et saaks ahjus tuld süüdata) ning ajalehe formaadis. Sisu osas sõnastas väljatöötamises osalenud Aavo Kokk põhimõtte samuti lihtsalt: iga lugu kirjutades tuleb mõelda, kas mu ämm ka seda loeks.

See tähendas, et Keila Leht kajastas eeskätt seda, mis linnakodanikku huvitas, mitte seda, mida linnavalitsus tahtis kirjutada. Inimest üldjuhul ei huvita, millised eelnõud linnavalitsus volikogule üle annab, vaid see, kuidas vastu võetud otsus või määrus tema elu mõjutab, ning miks mingi otsus tehti.

Mille poolest erineb Keila Leht teiste omavalitsuste lehtedest?

Saan vastata selle Keila Lehe osas, mida mina välja andsin, kuna viimasel ajal ei ole leht nendele kriteeriumitele enam vastanud.

Oluline erinevus oli kindlasti see, et kui valdav osa omavalitsuste lehtedest on sisu poolest linna- või vallavalitsuse infolehed, siis Keila Leht sai tehtud eesmärgiga anda välja Keila linna ajalehte - kajastada lisaks ametlikule infole ka üldinimlikke teemasid, kirjutada huvitavatest inimestest, üritustest, nähtustest, probleemidest. Selleks andis võimaluse teine oluline erinevus - lehe maht ja ilmumissagedus. Ei ole just palju omavalitsuste lehti, mis ilmuksid iga nädal.

Asjaolu, et Keila Lehte ei anna välja linnavalitsus, võimaldas vältida lehe muutumist ühesuunaliseks poliitiliseks hääletoruks, mille igas numbris kirjutavad poliitikud oma ilusaid lugusid, eirates valusaid teemasid ning tekkivaid küsimusi.

Kõigi poliitiliste otsuste ja teemade käsitlemisel oli põhimõte lihtne - selgitada, põhjendada ning anda vastused inimeste küsimustele. Ebameeldivaid teemasid (lumekoristuse probleemid ning kooliga seotud valukohad) me ei vältinud ning sõna ning õiguse vastulauseks said kõik.

  • Jelena Mihhejeva, lehe venekeelse veeru tõlkija aastast 2007


Lehe ülevaateid hakkasid vene keelde tõlkima juba infolehe ajal. Mida see töö on sulle andnud?

Julgen arvata, et päris palju, eeskätt tõlkimispraktikat. Aegajalt õnnestub mul seda rakendada ka väljaspool lehetööd. Ja tegelikult mulle kohe meeldib tõlkida: hea rahulik töö.

Kus omandasid nii hea eesti keele?

Eesti keele omandamisega on lugu väga lihtne - olen Viljandi tüdruk, see on nii-öelda liivakastikeel. Me kõik rääkisime eesti keeles, see oli nii loomulik.

Mida tähendab Keila Leht nendele kaaslinlastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel?

Tänu venekeelsele veerule saavad nad ülevaate linna elust. Ja väga paljud lihvivad oma keeleoskust: loevad eestikeelset lugu ja siis kontrollivad, kas kõik oluline on selge. Minu meelest oli see omal ajal väga hea idee teha igas lehes väike venekeelne ülevaade.