Põhiettekannetega alustas Ants Rajando, kes arutles varase asustuse jälgedest tänapäeva Vormsi saarel - rannajoone muutused läbi aastatuhandete, nendega kaasnenud külade paiknemised otse mere ääres ja teedevõrgustik on hästi jälgitavad vanematel kaartidel ja üllatavalt sageli ka tänasel päeval looduses. Vanade teede kasutamine tänapäeva kergliiklusvahenditega ja teede tähistamine aitaks kaasa taoliste pärankultuuriobjektide säilitamisele looduses.

Ajaloolane ja tõlkija Ivar Rüütli oli üks nendest, kes jäi Rohukülla praami ootama aga tänu tänapäevastele tehnikavahenditele sai oma ettekande siiski pidada üle interneti.

Tema poolt oli põhjalik ülevaade Vormsi asustusest, koha- ja perenimedest ülemöödunud sajandil.

Lõunaks said kõik kohalolijad sooja suppi ning suures valikus Vormsi kodudes valminud erinevaid küpsetisi ja aiasaadusi. Kehakinnituse ajal oli hea võimalus arutada päevateemal.

Et toit saaks rahulikult seedida, esines lõunapausi järel hiljuti oma 20. aastapäeva tähistanud Vormsi rahvatantsurühm talharpa elava muusika saatel.

Tallinna Ülikooli teaduri geograafi akandidaadi Urve Ratase ettekanne Vormsi maastikest avas pealelõunase ettekannete paneeli, rääkides maastikest üldse ja tutvustades saare eri paikkondi. Urve Ratas on üks neist vähestest teadlastest, kes sügaval nõukogude ajal, alates kaugetest kuuekümnendatest, uuris Vormsi loodust ja avaldas 1977. aastal sellest ka väikese raamatu, mis jäi pikkadeks aastateks ainsaks Vormsi looduse ülevaateks.

Tänapäeva metsadest saarel rääkis nende parim tundja Ants Varblane, kes muretses meie rohelise kulla saatuse pärast.

Helgi Maurer meenutas aastaid, mil Vormsil oli aktiivne põllumajandus piirkond.

Lisaks olid stendiettekanded Borby rebasefarmist ja kooli poolt tehtud ülevaade mõningatest Vormsi pärandkultuuri ehitistest vanade ning tänaste fotode kaudu.

Saalis olid vaatamiseks Vormsi koolipoiste ja -tüdrukute valmistatud esemed, milledest esile tõusis vana tuuliku meetrikõrgune stiilne koopia. Käsitöö Seltsi daamid olid välja pannud nii Vormsil kasvatatavate lammaste villa, kui nendest valmistatud esemeid ja muid käsitöötooteid.

Konverents päädis aruteluga Vormsi edasise saatuse üle, kuidas paremini uurida, kaitsta ja nähtavaks muuta pärandkultuuri objekte saarel.

Kohtumiseni 2015. aasta kultuuripäeval!