Oli uhke ja ühtlasi ka ärev tunne siseneda suurde võistluspaika. Legionovi spordihall oli imelisi tantsijaid täis, püüdsime kiirelt leida meie lipuvärvidega telgi ning valmistusime võitluseks. Eelsoojendus, venitused, painutused, kiire tantsukava läbimäng ja olimegi stardiks valmis.

Tantsijad astusid võistlusalale, mina treenerina jäin vaid pöialt hoidma, minu töö oli tehtud.

89 väikest disco tantsijat olid oma esitluseks valmis, 1 min. jooksul pidid võluma kohtunikke ja näitama oma tehnilisi oskusi (hüpped, pöörded, spagaadid). Väga suurt rolli mängis julgus ja seda meie tüdrukutel jagus. Julgelt astusid Martina ja Deborah kohtunike ette, jättes selja taha Itaalia, Soome, Rootsi ja Norra tantsijad.

Hoidsin pöidlaid, et tüdrukud suudaksid muusikas püsida ja õigel ajal hüpetele minna, kõik õnnestus. Samas jälgisin ka Itaalia ja Norra tantsijaid ning püüdsin võrrelda meie omadega, mis jääb puudu, et edasipidi paremini treenida. Oma esitlus tehtud, jäime tulemusi ootama.

Peagi tulid välja võistlusprotokollid, kuid seal meie laste nimesid enam ei olnud. Kõrvalt vaatajana sain kohe aru, et veel rohkem peame pöördeid treenima ning hüpped tuleb kõrgemaks ja sirgemaks saada. Soolo numbrid esitatud ja kaasavõitlejad vaadatud, sõitsime tagasi ööbimiskohta Rüütli kindlusesse, mis asus Kielce linnast 23 km kaugusel. Sattusime nagu teise sajandisse, hoovis olid eksponeeritud suured ja uhked tõllad ning tallides oli paarkümmend hobust. Õues jalutas uhke sabaga paabulind ning oma jutuvada ajas väike papagoi. Uhkelt riietatud pererahvas võttis meid soojalt vastu ning juhatas meid rüütelkonna kambritesse ja õhtusöögilauda. Nautisime Poola rahvustoitu ja tegime esimesest võistluspäevast kokkuvõtet.

Järgmise päeva hommik algas võistlusteks ettevalmistusega, make up, soengud ja sõitsime tagasi võistluspaika. Martina ja Deborah duetti esituseni oli veidi aega, nii saimegi jälgida teiste riikide väikeste gruppide võistluskavasid.

Väga võimsa koreograafiaga olid Tšehhi Vabariigi laste kategooria võistkonnad, nemad said ka kolmikvõidu. Juuniorite kategoorias tegid võimsa etteaste Taani võistlejad, seejärel tulid vaheautasustamised ning siis alustasid duetid.

Tegime eelsoojenduse, kava läbi tantsimine ja olidki meie lapsed taas võistlusväljakul. Dueti tantsijatel on tähtis sünkroonsus, ühtlased kõrged hüpped ja mis kõige tähtsam- tantsurõõm näos.

Võistlejaid kokku oli 59 paari, Deborah ja Martina lõpptulemuseks jäi 45 koht. Treenerina olen mina väga rahul ja õnnelik. Südamest tänan Maarika Puuseppa, kes selle väga vägeva sõidu plaani võttis ning ellu viis. Aitäh!

 Euroopa Meistrivõistlustel käidud ja palju nähtud, stiimul edasiliikumiseks olemas. Peagi on Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses sees erinevate võimlemiskoolide suvelaagrid, meiegi võimlejad lapsed saavad sellest osa. Kohtumiseni treeningutes.