Tark Viimsi

Kui ma Viimsis elasin, oli Viimsi väike vald, kus postiljon tundis kõiki nimepidi ja kirjad tulid kohale ka adressaadiga: “Kaja Kallas, Viimsi vald, Püünsi kooli kõrval“.

Tänaseks on Viimsi vald kasvanud peaaegu sama suureks kui Rakvere linn ja postiljon inimesi vaevalt selliste koordinaatide järgi üles leiab.

Valglinnastumine toob päevakorda uued probleemid, mis on eelkõige seotud elukohast tööle ja koolidesse-lasteaedadesse pääsemisega. Kuni enamus valla elanikke töötab Tallinnas, on eelkõige vaja arendada kvaliteetset ühiskondlikku transporti. Kui inimesi kutsutakse üles autode asemel kasutama ühiskondlikku transporti, peab olema tagatud ka tegelik alternatiiv – bussid käivad piisavalt tihedalt ja võimalikult elukohtade lähedusest. Oluline on ka see, et bussiga saab tõepoolest kiiremini linna, kui seda saaks autoga.

Aga lisaks ühistranspordile on valglinnastumine kaasa toonud ka uut moodi mõtlemise ja planeerimise vajaduse. Tark Linn (Smart City) on programm, mida arendab Euroopa Liit ja mis põhineb faktil, et juba praegu elab üle 50% maailma elanikkonnast linnades ja ennustuste kohaselt linnastumine jätkub selliselt, et 2050. aastaks on linnastunud elanikkond kasvanud arvuliselt kolmekordseks – 3,3 miljardilt 6,4 miljardile elanikule. Olgugi, et linnad katavad maad ainult 2% ulatuses, toodetakse linnades kasvuhoonegaase 75% ulatuses kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Euroopa Liidus elab linnade ümber ¾ elanikkonnast ja seal tarbitakse 70% kogu Euroopa Liidu energiatoodangust. Seega lisaks ajakulule, mida liiklemine inimestele kaasa toob, saastab see ka olulisel määral keskkonda.

Kuivõrd kõik Euroopa linnaalad on erinevad, ei ole Targa Linna programm mitte üheselt kõigile rakendatav, vaid pigem meetmete kogum, mille erinevaid elemente linnad saavad vastavalt oma äranägemisele kasutada. Tallinna ümbritsevatel valdadel tasub Targa Linna programmist ideid ammutada ja teiste liikmesriikide linnadega koostööd teha. Programmi peamine eesmärk on mõjutada linna ja elamuehitust selliselt, et vahemaad töö ja elukohtade, kaupluste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuste ning elukohtade vahel väheneksid. Selleks tuleb juurutada linnaplaneerimise põhimõtteid, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust, pakuvad elukohti, kus töökohad, teenindus- ja lasteasutused on paigutatud mugavalt, et inimene peaks võimalikult vähe aega raiskama sunnitud liiklemisele.

Oluline osa on infotehnoloogilistel lahendustel, mis võimaldavad planeerida inimeste liikumist selliselt, et ummikuid ei tekiks. Arvestades Eesti eesrindlust e-riigina, võiksime oma panuse anda vastava tarkvara väljatöötamisel ja juurutamisel. Põhimõtteliselt toimiks selline planeerimine sarnaselt energiavaldkonnas arendatavate nutivõrkudega, mis võimaldavad energia tarbimist korraldada nii, et vältida ülekoormust ja seeläbi ühtlasemalt jaotada. Ideaalis peaks olema võimalik oma liikumist ajastada, jälgides elektrooniliselt, kui kaugel on teised samast piirkonnast sõitvad autod ja selle järgi oma liiklemisotsuseid teha. Seeläbi osalevad kõik Viimsi elanikud liikluse planeerimises ja ühtlustamises.

Targa Linna programmi elluviimine eeldab nii riigi, kohaliku omavalitsuse, elanike kui ka ettevõtjate koostööd. Ettevõtjad saavad panustada, tuues töökohad elukohtadele lähemale ning luues elukohtade lähedale nii vaba aja veetmise võimalusi kui ka kauplusi ning muid vajalikke teenindusasutusi, mis võimaldavad inimestel liikuda ilma autodeta. Samuti võimaldavad paljud töökohad kodus töötamist, sest tehes tööd üle interneti ei ole tarvis viibida kesklinnas. Kui autoliiklus väheneb, kaasneb sellega automaatselt nii energiasääst kui ka keskkonnahoid.

Targa linna programmi rakendamine tähendaks Viimsi jaoks vähem ummikuid, võimalust liigelda autota ja mugavat ühistransporti kasutades ning seda, et teenuseid saab tarbida kodu lähedal. See on väärt kaalumist.