Tartu rahu
Lõpetas Eesti ja Venemaa vahelise sõjaseisukorra. Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Venemaa tunnustas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu“. Sellega tühistati ka Eesti ala puudutavad Uusikaupunki rahu tingimused (1721) koos aadli eesõigustega.
Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921.
Nõukogude Venemaale oli Tartu rahu esimeseks rahulepinguks endise Vene territooriumil tekkinud riigiga, avas talle akna majanduse, poliitilise ja diplomaatiliseks välissuhtluseks. Tartu rahu kujunes ülemaailmse tähtsusega sündmuseks, mis ergutas teiste maade rahualgatust ja sai erineva ühiskondliku korraga riikide rahumeelse kooseksisteerimise võimalikkuse esmakogemuseks. Sellele järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12.07.1920, Lätiga 11.08.1921, Soomega 14.10.1921 ja Poolaga 18.03.1921.
Eesti sõlmis Tartu rahu iseseisvalt, hoolimata suurriikide (v.a Inglismaa) keelustja naaberriikide kõhklevast hoiakust. 31. dets sõlmiti vaherahu, hakkas kehtima 3. jaan 1920 kell 10.30.
Venemaa kohustus tunnustama ja kindlustama Eesti alatist neutraliteeti. Keelati vastastikune valitsusvastane propaganda.
Eesti sai Venemaalt 15 milj kuldrubla võrdelise osana endise Vene impeeriumi kullavarudest. Eesti vabanes vastutusest Venemaa sise- ja välisvõlgade eest. Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud varandused, k.a kultuuriväärtused.
Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseeris Tartu rahu 04.02.1920, kohustudes kõrvalekaldumatult järgima kõiki rahulepingu sätteid.
Tartu rahu on üldpoliitilist ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus, kumbki pool ei ole seda tühistanud.
Vene Föderatsioon demarkeeris 1994 ühepoolselt Eesti-Vene piirina Vene NFSV ja Eesti NSV vahelise administratiiv- ehk kontrolljoone, mille NSV Liit oli õigusvastaselt kehtestanud.
Seega ei ole Teine Maailmasõda lõppenud, kuni Venemaa ei ole Jaapanile kaks Kuriili saart ega Eestile Setomaa idaala ja Narva jõe taguse ala tagastanud vastavalt Tartu rahulepingule.