Tartu teeb haiglateenuse osas Tallinnale ja Kuressaarele silmad ette
Kontrast nende kolme linna haiglate, sealse ravi ja suhtumise vahel on tegelikult väga suur. Tartu on põhjendatult Eesti meditsiinipealinn. Kuressaare oma väiksuse tõttu jääb oma haiglaga suuremate haiglate kõrval varju. Tallinn - sealne meditsiin jääb küll Tartu omale alla, kuid suhtumine pole isegi võrreldav, sest Tallinna haiglates on patsientidesse suhtumine alla igasuguse arvestuse.
Kuid võrdluseks toongi välja Tallinna, Tartu ja Kuressaare erinevused.
KURESSAARE haigla oma väiksuse tõttu ei oma just kõrgtaseme spetsialiste. See haigla on sobiv väiksemate probleemide puhul, mis ei nõua eriti suurt spetsialiseeritust, ega ka kõrgtaseme tehnoloogiat. Kuressaare arstidel puudub tihtipeale kogemus suuremate probleemidega ja puudub ka korralik varustus, tehnoloogia. Suhtumine patsientidesse on see-eest aga suhteliselt positiivne. Patsientidesse ei suhtuta, kui inimrämpsu, vaid pigem ollakse sõbralikud ja toetavad. Patsientidega räägitakse nende ravist ja pärast operatsiooni ei jäeta patsienti unarusse. Kõige huvitavam ja naljakam on minu arvates Kuressaare haigla toitlustus. See on alla igasugust arvestust. Haiglatoit ei ole kusagil just kõige meeldivam ja maitsvam. Kuid Kuressaares on see lihtsalt kohutav ja toit on selline, et kõigepealt seda nähes pead sa välja nuputama, mis asi see üldse on. Kuressaare haiglas on ainuke inimväärne toitlustamine juhul, kui sa muretsed endale ise toidu.
TALLINNA haiglates leiab juba oluliselt rohkem tippspetsialiste ja samuti on ka tehnoloogia vastav 21. sajandile. Kui rääkida just meditsiini tasemest, siis see on täiesti arvestatav ja korralik. Muidugi on erandeid, kuid minu kogemuste põhjal on meditsiini tase, kui selline täiesti rahuldav. Kuid põhjus, miks ma kunagi ei taha viibida Tallinna arstide hoole all, on sealsete inimeste suhtumine. See on lihtsalt jube, kuidas sealne personal patsientidega käitub. Patsiendid on nagu rämps, millest võimalikult kiirelt lahti tuleb saada. Haiglas on alati raske olla, aga seal muudetakse suhtumisega see patsiendile veelgi ebameeldivamaks. Ma olen viimaste aastate jooksul paaril korral pidanud seal viibima ja see on iga kord olnud lihtsalt kohutav. Arstidega võib veel enam-vähem rahul olla ja naljaga pooleks öeldes - vähemalt söök on söödav.
TARTU on aga põhjendatult meditsiinipealinn. Sealne tehnoloogia on tõenäoliselt Eestis kõige kõrgetasemelisem. Samuti on arstid arvatavasti kõige suuremate kogemustega ja kõige professionaalsemad. Sealsete arstide suhtes tekib usaldus, sest on näha, et nad tunnevad oma tööd. Ka kogu muu personal on professionaalne ja korralik. Kindlasti ongi asi selles, et Tartus arste välja õpetataksegi ja seetõttu näevad kliinikum ja selle allüksused parimaid arsti- ja õendusetudengeid, kes siis tööle võetakse. Lisaks sellele, et minu kogemuste põhjal on Tartu haiglates kõige professionaalsem töötajaskond, on ka sealne suhtumine kõige meeldivam. Kuigi haiglates viibimine ei ole kunagi meeldiv, siis Tartus ei muudeta seda mitte veelgi kohutavamaks läbi suhtumise, vaid üritatakse patsiendile haiglas viibimine muuta võimalikult meeldivaks ja rahulikuks. See on ka kindlasti üks põhjustest, miks saab tekkida sealse töötajaskonna suhtes usaldus. Olgu arstid, kui professionaalsed tahes, kui nad ei käitu vastavalt, siis ei teki ka usaldust. Tartus on aga arstid ja õed, isegi põetajad, professionaalsed ja sõbralikud, mistõttu saab tekkida ka usaldus, mis on minu arvates ravi juures väga oluline. Kuna ma eelnevate linnade juures mainisin ka toitlustust, siis Tartus on see ka rahuldav.
