Tartumaa kultuuritöötajate reis Hiiumaale
Alustuseks külastasime Pühalepa valda ja selles asuvat Suuremõisa lossi hoonete kompleksi. Endised mõisahooned olid tehtud tasapisi Eurorahade toel korda ja neile oli leitud funktsioon vastavalt piirkonna elanike soovidele ja vajadustele. 1400 elanikuga vallas oli olemas väike spordisaal koos saunadega, noortekeskus, kus töötas 2 inimest, laste huvitegevuse laiendamiseks puidu ja savitöökoda, mis teenindavad mitut valda. Kultuurimaja puudus, aga selle funktsiooni täitis koolimaja saal 100 kohaga. Kohe alguses tundus, kuulates kohalike inimeste juttu, et Hiiumaal on kõik asjad tehtud põhjalikult ja planeeritult. Iga asja valmimisele on eelnenud arutelud ja asju veavad ja saavad otsustada inimesed, kes on kogukonna aktiivsed liikmed, kellel läheb kohalik elu-olu korda.
Teisena käisime Soera Talumuuseumis, kus perenaine Õie Laksberg tutvustas, kuidas tema oma muuseumis toimetab, kellega koostööd teeb jms. See oli väga huvitav, kuidas sisuliselt eramuuseum, kes maksab vallale üüri muuseumi pidamise eest, tänapäeval omadega välja tuleb ja mis nõkse ta selleks kasutab.
Soerast edasi liikusime Kärdlasse, Hiiumaa Muuseumi. Kuna Hiiumaa oli vaimse kultuuripärandi andmekogu loomisel pilootprojektiks, siis muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo rääkis vaimsest kultuuripärandist ja sellega seonduvast. Õhtul külastasime Kõrgessaare Vaba Aja Keskust, mis asub Kõrgessare vallakeskuses ja 18 km Kärdlast. Seal toimus kokkusaamine Kõrgessaare valla ja Kärdla linna kultuurijuhtidega. Vestlust vedas Kõrgessaare VAK-i ja Hiiumaa KULKA juht Artur Valk. Tutvustati, mismoodi toimub Hiiumaal piirkondlik ja maakondlik kultuurijuhtimine. Oluline osa Hiiumaa kultuuri ja spordi arendamisel on seltsidel ja MTÜdel. Teise päeva hommikul oli esimene peatuspaik Emmaste vald ja Sõru Muuseum, mis asub mitte miljoni, aga mitme miljoni vaatega kohas. Muuseumi rõõmudest ja muredest andis ülevaate juhataja Helve Russak. Edasi liiklesime mööda kohalikest tõmbekeskustest ja vaatamisväärsustest ning Hiiumaa rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus tutvustas meile piirkondade huvi- ja kultuurikorralduse eripärasusi. Tutvusime ka objektidega, mille renoveerimiseks või uute ehitamiseks on õla alla pannud kohalikud inimesed oma initsiatiivi kui PRIA finantsidega. Headeks näideteks on Emmaste Avatud Noortekeskus ja Kassaril asuv Orjaku sadam.
Meie reisi viimasteks kohtadeks olid Kassari Haridusseltsi maja ja Vaemla villavabrik. Kassaris räägiti meile Kassari kultuuri ajaloost ja eripärast. Õnneks oli lõpppunktiks jäetud villavabrik, sest kui poleks tiksunud praamile jõudmise aeg, siis oleksime vist sinna jäänud tundideks.
Kokkuvõtteks võib öelda seda, mida ma tõdesin ka alguses, et kõik ettevõtmised olid väga hästi planeeritud ja lihtsalt tegemise ja toreduse pärast seal asju eriti ei tehta. Kuna inimressurss on piiratud, siis väärtustati kohalikke tegijaid ja nende ettevõtmisi. Meelde jäi ütlemine "räägi inimesega".
