Tartumaal tunnustati konkursil "Kogukonna pärl" Kristina ja Tarmo Ruderi perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi "Kogukonna pärl" raames Tartumaal esile tõstetud Kristina ja Tarmo Ruderi perekonda Rõngu vallast Tilga külast Koopaaru talust.
Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kristina ja Tarmo Ruderi perekond pälvis kogukonna toe ja tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele küla ja valla ellu. Positiivse eluhoiakuga Ruderi peres kasvab kolm last - kaks tütart ja poeg.

Pere kolis linnast Tilga külla elama veidi vähem kui kümne aasta eest. Ruderite eestvedamisel said alguse mitmed ühisüritused nii külarahvale kui kogu valla inimestele. Nii toimus tänavu juba viiendat aastat lastekaitsepäeva üritus Koopaaru Keksukas, mis on oodatud sündmus kogu Rõngu valla laste seas.

Pere eestvedamisel peetakse Tilga küla vastlapäeva, jaanipäeva, külapäeva, samuti korraldatakse koolitusi ning õpitubasid. Enamik õpitubasid propageerib säästvat ja loodushoidlikku eluviis, nt puitmaja renoveerimine looduslike vahenditega jms. Koos kogukonnaga on seatud korda Sika kalmistu ning ehitatud Tilga külale oma seltsimaja, mis valmis käesoleva aasta alguses. Perekond Ruderi eestvedamisel toimunud ühisüritused on palju mõjutanud kogukonna arengut ja koostööd.

Kõik ühisüritused on toimunud Ruderi pere koduhoovis või nende talu maadel. Pereema Kristina on ka aktiivne külavanem ning Rõngu valla volikogu liige.

Kokku tunnustatakse tiitliga "Kogukonna pärl" 15 peret üle Eesti -- igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti "Kogukonna pärl" elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee .

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, *9. oktoobril 1997 asutati* organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.