Tarvastu magasiaida lugu kodu-uurija vaatevinklist
Olen lugenud Tarvastu Teatajast mitmeid artikleid, kus on räägitud Tarvastu magasiaidast ja sellest, et seda tahetakse nüüd taastada, kuna olevat leitud Tarvastu valla magasiaida lagunenud müürid. Seda plaani toetab ka vallavanem.
Seoses sellega soovin avaldada ka mõningaid oma mõtteid.
Arvan, et oman valla oluliste objektide kohta rohkem mälestusi kui teised, sest olen põline Tarvastu elanik. Olen küllalt palju lugenud Tarvastu kohta kirjandust, tean siinseid suurmehi ja nende tegemisi ja Mustla majade ajalugu.
Mäletan hästi ka küüditamiseaega, arreteerimisi ja muid represseerimisi. Mitmeid represseerituid tundsin isiklikult, kuigi olin sel ajal koolipoiss.
Tõnis Kask, kes möödunud aasta suvel Tarvastu magasiaidast kirjutas, on minu hea tuttav, klassikaaslane Viljandi Poeglaste Gümnaasiumist päevilt. Ta ei ole ise siin Tarvastus elanud ja poisikeseeas vanaemalt kuuldud lood võivad olla seotud ka mõne muu hoonega või mälestusega. Minu teada ei ole Tema lugudes kirjeldatud hoone lagunenud kivimüürid Tarvastu valla magasiaida jäänused., milleks neid eksikombel peetakse. Minule omal ajal räägiti, et see on olnud kirikumõisa õunaait. Pastor Jürmann oli mees, kes tegeles ka aiandusega, oli isegi aretaja õunasortidele.
Kui seda hoonet või õigemini selle kivimüüre vaadelda, võime tõdeda, et see on madal ja väike, magasiaidad olid suured hooned, et mahutada suurt hulka vilja. Magasiaidad oli kõik suured hooned. Kirikumõisa õunaaidast ei rääkinud keegi kui magasiaidast.
Veel on neid kirikumõisa aida müüre tähtsustatud, et seal olevat kinni hoitud arreteerituid ja vallavanema sõnul ka küüditatuid. Küüditatuid ei ole kirikumõisa kunagi viidud. Tean, et küüditatud veeti kokku rahvamaja (nüüdseks põlenud, see asus vallamaja vastas) juurde ja seda mõlemal küüditamisel. Seal valvasid neid püssimehed ja nad viidi kohe edasi Puka raudteejaama, kus laaditi loomavagunitesse ja sõidutati Siberisse.
Kirikumõisasse veeti küll inimesi, keda seal üle kuulati ja seejärel viidi edasi Viljandisse või lasti lahti.
Kas neid hoiti ajutiselt kinni selles aidas või mõnes teises, vajab selgitamist, sest kirikumõisas oli tollal ka teisi kiviaitu, talle, lautu, mis on praeguseks hävinud ja nende asetki ei ole enam. Peale kirikumõisa veeti inimesi kinni Tarvastus ka mujale ja mitmel korral.
Arhiiviandmetest selgus, et Tarvastus tõesti magasiait oli, aga tegemist oli ilmselt siiski mingi muu hoonega, kui see, millest kõneleb Tõnis Kask. Oleks tore, kui keegi võtaks kätte ja seda teemat uuriks.
Arvan veel seda, et tee ääres olev restaureeritud hoone, oleks küll kena vaatepilt sissesõitjatele, aga selle otstarbekus on kaheldav, sest hoone on väike ja kas leitakse sellele funktsiooni. Ajalooliselt tähtsamaid hooneid ja muinsuskaitseobjekte ei ole me saanud kahjuks säilitada. Ehk oleks see väike hoone sobilik mõnele eraisikule, kes sooviks selle kinnistuna osta ning seda oma kuludega korrastaks ja sinna kasvõi eluaseme rajaks.
