Tarvastu raamatukogus avatakse ajaloolisest hoonetüübist inspireeritud eramuarhitektuuri näitus
Eesti Vabaõhumuuseumi korraldatud näitus on valminud koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning tõstatab olulise küsimuse - kuidas muutunud kombed ja tavad, elustandardid ja -stiilid kohandada rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübiga? Kas madalate ja suitsuste lagedega, väikeste akende ja maadligi hoidvate ustega elamus on kohta 21. sajandi inimesel? Eesti taluarhitektuuris iseseisvat ja väga olulist kohta hoidev rehielamu on läbi sajandite olnud kohalikus külamaastikus omaette märgiks. Siinsest eluolust tulenevalt ja ühe katuse alla kogutud mitme eri funktsiooni liitmisest tekkinud ainulaadne hoonetüüp on muutunud eluoludes jäänud osaliselt algse funktsioonita.
Tänapäeval räägime rehemajade puhul eelkõige inimeste kodudest, maamajadest. Näitusele on valitud 11 taastatud rehemaja ja viis rekonstrueerimisprojekti, mille käigus on arhitektid mänginud läbi kõik nüüdisaja inimesele vajalikud mugavused ja elutingimused, hoides samas tallel ajalooliselt väärtuslikku. Lisaks sellele on esitatud seitse moodsat eramuprojekti, mis läbi nüüdisaegse arhitektuurikeele viitavad rehemajale kui arhetüübile, märkamatute, ent kindlate niitidega meie ruumilise alateadvuse külge traageldatud sümbolile.
Näitus jääb Tarvastu raamatukogus avatuks 17. märtsini.
Kuraator: Karen Jagodin (Eesti Arhitektuurimuuseum)
Näituse töörühm: Kadi Karine, Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)
Näituse kujundajad: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Tehniline abi: Veiko Liis
