Tarvastu vallas sõitev liikuv kaubamaja täidab ostjate eriskummalisemadki soovid

Talvel on küll kauplusautodel kliente vähem, kuid neile, kel poed kaugel ja puudub võimalus ostlema sõita, on iganädalane kaubabuss külma ilma ja tuisa­nud teega hädavajalik.

Uurisime osaühingu Elductum juhatajalt Karl Koppelilt, kuidas tema ratastega kaubamajal ja selle vapratel töötajatel läheb.

Kes olete ja kui kaua olete kauplusautoga meie vallas rin­gi sõitnud?

OÜ Elductum on loodud 15. aprillil 2005 ja selle esimesest päevast olen mina olnud selles ettevõttes tööl. Et eelnev ettevõtja lõpetas Tarvastu vallas oma tege­vuse, siis järjepidevuse saavutamiseks rajasime osaühingu. Mina omandasin ettevõtte 13. juunil 2007. Kaubabuss on teeninda­nud kogu selle aja Tarvastu valla elanikke. Oleme pikendanud oma ringe ja nüüd töötame kuus päeva nädalas, lisaks Tarvastu vallale on meie ringid veel Põdrala vallas Valgamaal ja Halliste, Karksi ning Viiratsi vallas Viljandimaal.

Ise olen sündinud Jõgevamaal, olen 28aastane ja elan tegelikult Tartus. Bussiga olen sõitnud va­hedega, meil on tööl olnud ka bussijuht, kuid ta lahkus 2011. aasta alguses ja siis see töö taas minu teha jäigi. Siinjuures tahan aga tänada alati vastutulelikku Vladimir Todeskit, kes bussidele remonti on teinud ja lisaks oma põhitööle on ta andnud mulle ka vabu päevi.

Kes veel teie töökollektiivi kuuluvad?

Meil on väga tore kollektiiv. Esimesest päevast on meie fir­mas tööl staažikas müüja Sirje Todesk ja pikka aega on olnud tööl ka Kristi Hanson. Sirje on eelmises firmas sama ameti peal olnuna meile ääretult vajalik. Ta tegeleb peale müüjatöö ka doku­mentide korrashoiuga, Kristi te­geleb andmete sisestusega arvu­tisse. Peale nende on kaks noort meest Mario ja Erkki. Siiani käis Erkki kooli kõrvalt endale raha teenimas, nüüd sai aga kool läbi. Müüjad vahetuvad meil nii, et iga kolmas nädal on bussinädal, mis teeb kuus pikka tööpäeva järjest. Teistel nädalatel on kaupluse päe­vad, mis kestavad küll pikemalt, kuid tööpäevad vahelduvad puh­kepäevadega.

Kuidas on teie klientuur nen­de aastatega muutunud?

Klientuur on muutunud olu­liselt, väga palju kliente on lah­kunud igaviku radadele, sest eks me ikka vanemate inimeste pä­rast seda tööd teegi - pakkudes neile võimaluse oma käega kaupa katsudes see ostukorvi libistada. Töö on muutunud tihedamaks, sest algusaastal sõitsime neli päe­va nädalas, siis viis ja nüüd juba hulk aega kuus päeva nädalas. Ka ringid on läinud pikemaks, sest paljud kliendid ei jõua koguneda, seetõttu oleme pakkunud inimestele kaupa nende koduväravas. Al­gusest peale on meie klientideks olnud nii Tarvastu Erihooldeko­du kui ka Kärstna Hooldekodu. Nende hoolealused on toredad ja töötajad sõbralikud.

Talvel on meie põhikliendid ikka kohapealsed elanikud, su­viti näeb ka suvitajaid ja üpris palju on maal ka lapsi, laagreid jm sellist. Oleme püüdnud töö kõrvalt teenindada ka suviseid üritusi.

Milliseid tooteid kõige enam ostetakse?

Kuna tegemist on maal liiku­va "kaubamajaga", siis tellida võib kõike ja seda ka tehakse. On olnud aegu, kus varustasime inimesi ka loomade mineraalsöö­tadega. Otsitud on luiske, jalg­rattaosi, rehasid jne. Üks kõige eriskummalisem asi, mida on küsitud, oli suitsuportsigar. Need olid vene ajal hästi populaarsed. Ka see tellimus sai täidetud.

Põhiline kaup on ikka toidu­kaup, tubakas, alkohol ja esma­tarbekaup, mida bussis on pide­valt. Hoiame sortimenti hästi laia spektriga, nii et osta saab odavalt, kuid siiski suupäraselt ja olemas on ka kvaliteetkaup nõudlikule kliendile. Palju ostetakse puuvil­ju - selle aastavahetuse ajal müü­sime nt kokku 357 kilo manda­riine. Tähtsal kohal on piim, leib - sai, muidugi on väga nõutud ka igasugune lihakaup. Palju küsi­takse ka kala, kuid kahjuks on selle hinnad meeletud. Inimesed ostavad palju ka tubakatooteid.

Kirjeldage üht oma tavalist tööpäeva.

Hommik algab Tartus. Tõusen enne kella kuut. Tegelen hommi­kuste toimetustega - söögitege­mine, koerale õue sooja toidu ja joogi andmine - ja siis alustan sõitu. Siinjuures pean mainima, et kaks müüjat on pere keskelt ja käivad ka Tartust üle Rõngu Kärstnasse perekond Todeski õuele, kust stardin kaubabussi­ga Kärstnasse meie statsionaar­sesse kauplusesse, mis on avatud iga päev 9-19. Tavaliselt ootavad mind seal müüjad, kes tegelevad kaupade vastuvõtmisega, kont­rollimisega, pakendamisega ja siis asub nädala bussimüüja bussi saabudes seda täitma. Tei­ne müüja tegeleb kaupade välja­panekuga kaupluses ja andmete sisestamisega arvutiprogrammi. Kell 10 alustame ringe. Iga päev on erinevad ringid. Tarvastu valla rahvas saab teenindatud tegelikult kuuel päeval nädalas ja seda tänu sellel, et sõidame erinevaid külaringe erinevatel päevadel. Lõpetame ringi tavali­selt kell 17, siis tuleb buss par­kida, järgneb kaupade kontroll. Bussis on olemas arvuti, milles­se skanneeritakse kõik müügite­hingud, lisaks veel tšekiprinter ja kaarditerminal. Seejärel sõi­dame Kärstnasse kauplusesse, kus toimub andmete ülekannne põhiarvutisse, jääkide vaatlus ja siis sõit Tartusse. Kindlasti on nädalas 3-4 päeva, kui tuleb ise külastada hulgiladu ja sealt va­jalik kraam hommikuks valmis võtta, et see siis müügile panna. Tavaliselt jõuan koju 19-20 va­hel, siis tulevad taaskord kodu­sed toimetused.

Üks naljakas lugu Teie tööst?

Ei teagi kohe, kas see on nalja­kas või halenaljakas, kuid ühel reedesel päeval sisenes kaubabus­si inimene (seda esimest korda), kes palus ühe saia, 2 kg jahu ja siis mainis, et palub võlgu, lisaks soovis ta järgmiseks korraks tellida suure tordi. Kuna müüja võlgu ei andnud, siis järgmist korda pole tulnudki.

Kui vana teie buss on ja kui­das ta siiakanti sattus?

Kui alustasime, siis oli meil buss aastast 1976. Sellega sõitsin täpselt niikaua, kuni 2007. aasta algul soetasime bussid (kasuta­tud) AS Monopolilt, kes samuti oli aastate eest sellise tegevuse lõpetanud. Nii et esimene vanake pidas meie käes vastu kaks aas­tat, edasi tuli buss, mille valmi­misaastaks oli 1982, temaga pi­dasime siis ringidel vastu 2011. aasta aprillini. Et ringid toimik­sid, sai koostatud projekt maa­elu mitmekesistamise meetme alt, et EL toetaks meie uue bussi sisustuse ostu. Saimegi toetust ja praegu teenindame kliente bus­siga, mille valmistamisaasta on 1993. Nii et ega tegu eriti uute masinate pole, kuid oleme hakka­ma saanud ja püüame seda teha ka edaspidi. Kõigi nende aastate jooksul on ring päris ära jäänud vaid kolmel korral ja poolikult oleme olnud sunnitud lõpetama töö kuuel päeval. Muidugi kiidan meie kliente, kes on ootamisval­mis ja neil on alati võimalik saa­da teavet ka meie bussis asuvalt mobiililt numbril 53985975.

Kuidas kaubabuss selle talve suured külmad üle elas?

Bussiga oli kahjuks kurb lugu 28. jaanuaril, kui see Tuhalaanest kaugemale ei suutnud sõita. Otse­selt polnud see külma tõttu, aga pühapäevane Volli remondipäev külmas tasus end ära ja esmas­päeval olin taas ringil. Laupäeval, 4. veebruaril Tartust startides näitas kraadiklaas -31.5, sõidu ajal oli kõige külmem koht Pika­silla ümbrus, kus oli 35 kraadi külma. Kaubabussi oli Volli öösel soojendanud, nii sain selle kerge vaevaga tööle. Sõit külade vahel oli küll ekstreemne, sest kohati andis buss nii palju auru, et mi­dagi polnud näha, kuid kliendid ootasid ja olid ääretult rõõmsad, et neid teenindasime, sest eelmi­ne laupäev läks lörri.

Eks igal talvel ole ekstreemsu­si ja tänasin õnne, et detsember möödus suhteliselt soojalt, kuid jaanuar - veebruar on pannud proovile. Õnneks on meie klien­did ääretult sõbralikud ja me oleme alati toonitanud, et meil pole ringide ärajätmiseks mitte vähimatki tahet.

Kas on tõenäoline, et ka küm­ne aasta pärast vuravad kauba­bussid mööda Eestimaa küla­sid?

On küll ja arvan, et ka meie te­gutseme siis veel. Iseasi on see, kes ja kuidas sellist tegevust soo­dustab. Praegu on vallad vaata­mata oma kitsastele oludele meid kütuse ostul toetanud ja selle eest oleme neile väga tänulikud. Kuid sellel aastal on hind nii hüppeli­selt tõusnud, et raske on hakka­ma saada säilitades praeguseid müügihindu.