Ka õiguskantsler Indrek Teder leiab, et vägivald lähedaste inimeste vahel on taunitavam kui vägivald avalikus ruumis. Teder peab kahetsusväärseks, et Eestis see seisukoht praegu piisavalt laia kõlapinda ei oma. Kõik see on viinud õnneks selleni, et naised julgevad üha enam oma probleemile lahendust otsida. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 2011. aasta täitmise aruande andmetel registreeriti 2011. aastal 1939 vägivallakuritegu, mida võib seostada perevägivallaga. Neist suurema osa (1508) moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida on enam, kui 200 juhtumit rohkem, kui eelneval aastal.

Politseisse jõuab aga väga väike osa perevägivalla juhtumitest. Enamik naisi soovib lihsalt vägivaldsest suhtest välja saada ja ei mõtle mehe karistamise peale.

Saue valla elanikke abistab Tallinna Naiste Kriisikodu

Tallinna Naiste Kriisikodu tegutseb varsti juba 8 aastat ja koosneb kahest osast: majutusüksususest ja nõustamiskeskusest. Kui majutusüksus pakub ajutist majutusvõimalust naistele ja lastele, kes on sunnitud põgenema oma kodust vägivaldse perepea eest, siis nõustamiskeskusesse võivad pöörduda ka mehed, kes tunnevad, et peresuhetes võimutsevad sellised tormipuhangud, millest on raske jagu saada. Tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusele ja koostööle Saue Vallavalitsusele teenindab Tallinna Naiste Kriisikodu ka Saue valla elanikke.

Millal on tegemist perevägivallaga ja millal lihtsalt peretüliga?

Millises peres ei esineks konflikte? Peretüli tekib, kui kahel inimesel tekivad erinevad arvamused ja arusaamad.

See on riid kahe võrdse partneri vahel ja ühiste seisukohtade väljaselgitamine. Perevägivald on ühelt poolelt teisele suunatud alandamine, ähvardamine, terroriseerimine, peksmine ja vägistamine.

Erinevus peretülist on ka see, et perevägivald on mitte harva esinev, vaid süstemaatiline, sageli korduv ja aina tõsisemate etteheidete ja vägivalla aktidega teadlik tegevus.

Perevägivald on võimu kasutamine, mille puhul üks osapool dikteerib teisele, kuidas tuleb elada, olla, suhelda. Vägivald võib vallanduda ka ilma eelneva tülitsemiseta ja vägivallatseja võib tahlikult absurdsete süüdistustega õigustada vägivalla kasutamist. Mina oma praktikast võin tuua paar näidet: õpetajannana töötavale naisele tuli kallale mees seetõttu, et naine luges tihti Dostojevskit, sageli seoses töökohustustega Rootsi vahet sõitvat naist süüdistas mees „Estonia" laeva põhjalaskmises. Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: „Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal.

Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad: praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald - paarisuhtevägivald; laste väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-vendade omavaheline vägivald."

INGA MIKIVER
Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja
www.naisteabi.ee