Teatripäeval sündis Tabiveres Wiera teater

Teatrit on Maarja-Magdaleenas tehtud juba ammustest aegadest. Vanemad inimesed mäletavad veel aega, kui rahvamaja juhatajaks oli Ella Mahlapuu, kelle juhendamisel toodi välja mitmeid toredaid etendusi. Hilisematel aegadel aga vahetusid rahvamaja juhatajad üsna tihti ja nii jäi ka näiteringi töö soiku. Tõsisemalt võeti asi ette aga siis, kui uueks juhatajaks sai Tiia Pärtelpoeg.

Ja nii ongi meie külateatril käsil juba kahekümne esimene tegutsemisaasta. Igal aastal on lavale toodud vähemalt üks näidend, vahel ka rohkem. Kõige raskem tavaliselt on olnud õige lavatüki leidmine. Sellel aastal oli kindel tahtmine tähistada Eesti kutselise teatri rajaja August Wiera juubelit.

August Wiera sündis 160 aastat tagasi 28. märtsil 1853 aastal Tartu lähedal Jaama mõisas sepa pojana. Isa suri enne poja sündi ja ema sai teenistusse Maarja-Magdaleena kirikuõpetaja juurde. Lapsed anti sugulaste ja tuttavate kasvatada. August Wiera õppis Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis aastatel 1867-1869, kus ta paistis silma oma lauluandega.

Ta juhatas ka 15-aastasena kohalikku meeskoori ja käis sellega 1869. aastal Tartus esimesel laulupäeval, kus saavutati võistulaulmisel auhinnaline III koht. Pärast kihelkonnakooli läks ta Tartusse tisleriks õppima. Selle kõrvalt võis ta meistri lahkel loal käia laulmas Vanemuise laulukooris. 1878. aastal valis Vanemuise selts ta koori-, orkestri- ja näitejuhiks. Vanemuise seltsi teatritegevus, mis algas Lydia Koidula juhtimisel, sai Wiera eestvedamisel sisse suure hoo. Seal armastati mängida eesti algupäraseid tükke - J. V. Jannseni, M. J. Eiseni, A. Kitzbergi, L. Koidula, C. R.

Jakobsoni näidendeid. Samuti paistis Wiera teater silma uute žanride lavaletoojana. 1885. aastal etendus Carl Maria von Weberi ooper „Preziosa ehk mustlase tüdruk", 1889. etendus Johann Straussi operett „Mustlasparun". Näitetruppi kuulusid käsitöölised, poesellid, koduperenaised jne. Tema lavastustes mängis kaasa ka E. Vilde, kes hiljem kujunes ise silmapaistvaks dramaturgiks ja kirjanikuks. Tasu näitlejad ei saanud, pärast etendust anti teed ja saia.

Vanemuise algusaastate teatritegemised on kirja pannud Andrus Kivirähk pealkirja all „Adolf Rühka lühikene elu".

See on ühtaegu võluv ja kurb sissevaade nii teatritegemistesse kui ka noore teatrientusiasti Adolf Rühka ellu. Tegemist on noore kohtukirjutajaga, kelle meelest on tema töö igav ja kes armastab üle kõige teatrit.

Ta vaatab ära kõik Vanemuise lavastused, mõnda isegi mitu korda. Tema vaimustusest saab aimu ka teatrijuht Wiera, kes kutsub noormehe enda lavastusse.

Sellest aga ei tule midagi välja, kuna andetu Rühka lahkub pärast preili Jakobsoni halvustavaid märkusi teatrist.

Ka näidendi kirjutamine edeneb vaevaliselt. Samal ajal armub ta tiisikusehaigesse Elsasse.

Teatrit südamest armastava, kuid andetu Adolf Rühka piinlemist on kurb jälgida. Ja lõpebki tema elu tänu naiselt päranduseks saadud haigusele 23-aastaselt.

Andrus Kiviräha „Adolf Rühka lühikene elu" algab teatris stseeniga, kus esinevad preili Jakobson (Daisi Jõgeva), August Wiera (Jaanus Järs), preili Karlson (Sirje Siimenson).

Nende etendusest on vaimustunud Adolf Rühka (Endel Daniel), kes koos sõbra Villem Karbiga (Ivo Romet) on teatrisse tulnud. Kogu etendus tuuaksegi vaataja ette lühikeste stseenide abil, kus vahelduvad tõeline Rühka lugu ja jälle mingi stseen kuskilt etendusest. Just need katkendid teevad muidu kurva alatooniga näidendi nauditavaks.

Kogu etenduse seob sujuvalt Sisselükkaja (Allar Aardevälja), Rühka armastatu on Elsa (Moonika Lain), teatrinäitlejad on veel Aili Jalakas ja Ilme Roosmäe. Eriline sõnatu karakterosa on härra Veller (Friet Kool), kes on teatri helde rahastaja ja saab selle eest osa võtta proovidest ja silitada näitlejannasid. Veel on Rühkal tegemist rikka proua Saviga (Heli Täpsi), kes tahab teda oma väimeheks.

Näidendi lavastas külalislavastaja Raivo Adlas Vanemuisest, kunstnikutöö tegi Ene Luik-Mudist ja valgustajaks oli Imre Mihhailov.

Esietendus toimus teatripäeval, 27. märtsil täissaalile.

Meid oli tervitama tulnud ka Tiina Tegelmann Eesti Harrastusteatrite Liidust, kes tegi teatavaks, et meie külateatrile on omistatud uus nimi - Wiera teater.

Rahalist toetust etenduse lavaletoomiseks saime Leaderi programmist, Eesti Kultuurkapitalist ja Tabivere vallalt.

Aitäh kõigile, kes aitasid nõu ja jõuga etenduse õnnestumisele kaasa!

A. Kiviräha "Adolf Rühka lühikene elu" etendatakse ka Maarja-Magdaleena August Wierale pühendatud kodukandipäeval, 26. mail kell 16.00