"Materjali paikade kohta, mida läbin, olen guugeldanud, salvestanud ja tõlkinud. Villisesse võtan kaasa kokkupandava jalgratta, et põnevamates paikades auto parkida ja rattal vaatamisväärsused läbi sõita," räägib Pavel. Läbitu kirjeldused ja fotod paneb ta oma blogisse üles, et reisi väärtustada. "Reisi kestel täidan Muinsuskaitse Seltsi liikmena seltsilt saadud ülesandeid, üks neist on üles otsida Jaapani mere ääres asuv eestlaste muuseum."

Masin, millega Arno Pavel teekonna ette võtab, on 1979. aastal valmistatud UAZ. "Auto on nüüd korralikult hooldatud ja täiustatud, aga nagu vene tehnika ikka, vana väsinud raud," ütleb Pavel. "Lootus on sellel, et igas külas peaks olema inimene, kes oskab villist hooldada ja juppe peaks ka veel leiduma. Seda tüüpi autot on pea 25-30 aastat toodetud," sõnab ta. Seitsmekohalise auto istmeist on alles kaks, ülejäänud ruumi hõivab kaasavõetav varustus (toit, sääsevõrk, õnged jms) ning magamisasemelegi peab koht jääma.

Loe pikemat artiklit Harju Elust.