Igal perel oli võimalus tuua näitusele kodune purki pistetud hõrgutis, võimalusel juurde kirjutada lugu, soovitused või retsept. Mida aga teha näitusele toodud väärtuslike „taiestega"? Tagastada tootjale või süüa ära? Müüme Varbola rahvale enampakkumisel tagasi! Mõeldud-tehtud.

Muumitrollide rühma ruumis algas ühel septembriõhtul hoidiste oksjon, mida viisid läbi isand Hundu ja neiu Jänes. Teravmeelne ja vaimukas Hunt suutis naerutada täiskasvanuid ja elevil hoida lapsi. Ostjad sattusid nii hoogu, et üheks pikaks hetkeks oli meelest läinud kõik see, mis juba kodus sahvris riiulil või mida oksjonile tulles lubatud. Hundi tempoga kaasa minnes asusid teineteist üle pakkuma ka ühe pere liikmed. Õhinaga asuti ostma ka oma talu toodangut. Pinge kasvas nii suureks, et keskmiseks moosipurgi hinnaks kujunes 5eurot ja 50 senti.

Suur-suur aitäh teile, kallid lapsevanemad, hundu Tiit ja jänku Piret!

Oksjon oli heatgevuslik ja kogutud raha jääb seemneks laste õueala värskendamisel.

Ametipäeva tähistamisest

Siinkohal tahan rääkida ühest meie majas kombeks saavast tavast, mis mind kui värsket asutuse juhti esimesel aastal üsna segadusse ajas. Nimelt on kooli ja lasteaia perel üks ametipäev aastas, mida tähistatakse ja see on õpetajate päev. Koolis on see tavapäraselt õpilaste vedada. Aga lasteaias? Lasteaias toimetavad sel ajal lapsevanemad.

Kui mullu veetsime lasteaia õpetajate päeva omas majas, viies pidulikult läbi pikka sisekoolitust ja alustades arengukava koostamisega, siis vanemad tegid märkuse - aitäh teile!-, et me oleme igavad. Tänavu olime juba veidi julgemad ja sõitsime õppereisile KUMUsse.

KUMUs ootas meid kena giid, kellelt kauplesime välja täiesti individuaalse programmi. Meile tutvustati ekskursioone lastele, millest saime teada esimese eesti soost koolitatud kunstniku käekäigu ja loomingu kohta. Kunstnikust üht-teist teada saades oskad tema maale vaadata hoopis teise pilguga ja leiad mitmeid huvitavaid lugusid, kui lihtsalt pilti vadates. Meile näidati ka töötuba, kus lapsed peale näituse külastamist saavad ise kunsti teha ja oma küsimustele vastuseid otsida.

Saime lühikese ülevaate, kuidas KUMU on projekteeritud ja et ka oma töötajatel ei ole igal pool liikumine lubatud, vaid tehakse majasiseseid ekskursioone oma inimestele. Meie giid oli väga vaimustunud restauraatorite tööst, mida tal oli õnnestunud ühel korral näha. Tuleb välja, et kunstisaalides ja muuseumides valitseb palju rangem kord kui koolides-lasteaedades, kus nö osaline liikumiskeeld kehtib ainult köögi kohta.

Läbides teist korda eesti pikima jalakäijate tunneli, jõudsime tagasi bussi ja veeresime rutuga tööpäeva lõpuks lasteaeda tagasi. Tänama oma lapsevanemaid selle eest, et saime teha oma lasteaia töötajatega ühise väljasõidu tänu neile isadele-emadele, kes olid sel päeval rühmas õpetajateks. Aitäh Matsi ja Kelli isa, Marki, Caspari ja Karli ema! Te muutsite meeldejäävaks õpetajate päeva 2011 nii lastele rühmas, kus oli ka kaks meesõpetajat ja kõigile lasteaia töötajatele, kes osalesid ühisel õppereisil KUMUS.