Tegemistest Tähtvere vallas aastatel 2006–2010
Tähtvere vallavolikogu 26. novembri 2007 määrusega nr 7 kehtestatud Tähtvere valla arengukava 2007–2013 on täiendatud 11 punktiga. Vald on investeerinud avalikuks kasutamiseks ettenähtud projektidesse aastatel 2006–2010 ca 97,5 miljonit krooni ehk 6,25 miljonit eurot, toetusrahasid on saadud ca 67 miljonit krooni ehk 4,28 miljonit eurot. Valla laenukoormus on 32 miljonilise eelarve juures 56%.
Euronormidele vastava tänavavalgustuse on saanud Märja ja Ilmatsalu alevik, Rahinge küla, Rahinge külaplats ja ekstreemspordikeskus. Tänavavalgustuse rajamisele kulus aastatel 2006–2008 kokku ligi 6 miljonit krooni (385 000 €), millest ligi 1 miljon krooni (60 000 €) saadi projektipõhiselt.
Ilmatsalu koolimaja remondile ja kavandatava juurdeehituse projekteerimisele on kulus ajavahemikus 2005–2009 kokku ligi 13,5 miljonit krooni (863 000 €), sellest 2009. aastal tehtud remonditöödele ligi 9 miljonit krooni (ca 575 000 €). Projektidega saadi koolimaja remondiks ja laiendusprojektide koostamiseks 4,85 miljonit krooni (ca 310 000 €). Tööde käigus asendati kõik koolimaja aknad ja uksed, uue väljanägemise said kõik koolimajas asuvad ruumid, sealhulgas WC-d, köök, käsitööklassid jne. Varem ka võimlana kasutatud saal sai uue tehnilise lahenduse ja ajakohasema siseviimistluse. Tööde käigus vahetati välja kogu elektri- ja sidevarustus, hoonesse sissetulevad elektrikaablid, paigaldati madalpinge elektrivarustus, soojustati ja isoleeriti vundamendid ja saali välisseinad ning asfalteeriti koolimaja ümbrus.
Ajavahemikus 2007–2009 sai Ilmatsalu lasteaed uue välisvalgustuse ja piirdeaia ning remonditi 560 m² katusepinda. Samuti sai lasteaed oma kasutusse vabanenud raamatukogu ruumid. Ilmatsalu raamatukogu sai uued ajakohased ruumid koolimajas. Kokku kulus nimetatud tööde teostamiseks 1,2 miljonit kroon (ligi 77 000 €).
Eeskätt tänu Rahinge Külaseltsi tubli eestvedaja Külli Panni initsiatiivile valmis sealsest vanast katlamajast rekonstrueerimise teel uus ajakohane külakeskus. Külakeskuse rajamisele on tänini kulunud kokku ligi 2,3 miljonit krooni (147 000 €), millest kokku üle 1,7 miljoni krooni (109 000 €) on saadud projektidega.
Märkimata ei saa ka jätta, et hea lobitöö tulemusena on õnnestunud vedada tulevaste arendusprojektide elluviimiseks vajalike maa-alade ettevalmistamiseks täitepinnast kokku ca 35 000 tonni, sellest ca 27 000 tonni Ilmatsalu lähedale ja 8000 tonni Rahinge järve äärde rannaala ja külakeskuse platsi kujundamiseks. Hinnanguliselt oleks sellise koguse täitepinnase vedu ja teisaldamistööd maksma läinud ca 150 000 €.
Tõeliseks murelapseks vallavalitsusele olid, on ja jäävad veel paljudeks aastateks kohalikud teed, mille kogupikkuseks on 61,39 km (millest ainult 4,47 km on mustkatte all), tänavad kogupikkusega 5,19 km (millest 2,11 km on ikka veel kruusa- ja killustikkattega), 81 teetruupi kogupikkusega 567 m ja 4 silda. Veel 2008. aastal kehtinud rahastamismäärade korral oleks kulunud kõigi vallale kuulunud teede kapitaalremondiks aega umbes 35 aastat. Kuna aga valitsus vähendas 2009. aastast kohalikele teedele remondiks ja hoolduseks ettenähtud raha 3,9 korda, siis on ilmselge, et sellise rahastamispoliitika juures ei ole ka 50 aastaga võimalik kõiki valla teid, tänavaid teetruupe ja sildu kapitaalselt remontida. Vaatamata teede remondiks ja hooldamiseks ettenähtud rahaliste vahendite, aga ka muudeks vallale delegeeritud kohustuste täitmiseks ettenähtud vahendite märkimisväärsele vähendamisele on vallavalitsus suutnud aastatel 2006–2010:
1. paigaldada bussiootepaviljonid Ilmatsallu, Rahingele ja Vorbusele,
2. teostada Märjal Keskuse tänava lõpuosa kapitaalremondi koos parklate rajamisega,
3. kapitaalselt remontida koos parkla rajamise ning kanalisatsi oonisüsteemide asendamisega Märjale avalikuks kasutamiseks ettenähtud Keskuse 11 eest mineva tee,
4. kapitaalselt remontida (koos kanalisatsioonikaevude asendamisega) 310 m pikkuse Päikese tänava, kuhu on veetud kruusa, killustikku ja purustatud asfalti kokku ligi 700 tonni,
5. rajada Märjale uue ühendustee Pilve ja Välgu tänava vahele,
6. kapitaalselt remontida vallamaja esise platsi,
7. remontida kokku 11 teetruupi,
8. kapitaalselt remontida 8955 m kruusakattega teid kuni 25 cm paksuse kruusakihi lisamisega (olgu siinkohal mainitud, et 6765 meetri kruusatee remondiks saadi materjalid vallapoolseid kulutusi tegemata),
9. teha teede jooksvat remonti koos teepeenarde tasandamisega kokku 32 km ulatuses. Kokku on 5 aasta jooksul kohalike teede ja tänavate kapitaal- ja jooksvale remondile kulutatud üle 6,3 miljoni krooni ehk ca 403 000 €. Summa ei sisalda teede hööveldamise ja lumetõrjetööde kulusid.
Eraldi peaks käsitlema teede ja tänavate remondi ja hooldamisega seotud kulutusi 2010. aastal. Kuigi valitsus eraldas teede ja tänavate remondiks ja hooldamiseks 2010. aastaks ainult 296 900 krooni (2008. aastal 1,16 miljonit krooni), millele lisandus 15. detsembril 2010 veel 25 900 krooni, suutis vallavalitsus teostada teedel ja tänavatel remont- ja hooldustöid kokku 966 032 krooni eest, olles selle kuluartikliga Tartumaa valdade seas 7. kohal. Riigi poolt vallale eraldatud rahasumma suuruse osas on vald aga alles 16. kohal ja eraldatud lisaraha suuruse osas alles 17. kohal. Olgu ka lisatud, et riigi poolt meile eraldatud summast jagus vaevu lumekoristustööde tegemiseks nii aasta alguses kui aasta lõpus. Samas ei arvestatud lisaraha eraldamisel ka sellega, et Tähtvere valla teed said väga suuri kahjustusi kevadise suurvee tagajärjel.Siinkohal pean eriliselt tänama Haage Agro OÜ omanikke, kes on andnud parima Rõhu piirkonna teedel lumekoristustööde teostamiseks.
Valla arendamisel on üheks olulisemaks eesmärgiks inimestele võimaluste loomine vabaajaveetmise mitmekesistamiseks ja tegelemiseks tervisespordiga. Selle nimel on rajatud lisaks varem valminud Jänese matkarajale ka Linnutee matkarada ja Luharada, roheline klass, supluskoht Ilmatsalu järve ääres ning on puhastatud Haage paisjärv ja suures osas Ilmatsalu jõgi.
Vaieldamatult suurimaks ja rahaliselt mahukamaks projektiks Tähtvere vallas on vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) rajamine, millesse on investeeritud tänase päeva seisuga ca 3 miljonit. ÜVK tööd võib lõppenuks lugeda Märjal, Ilmatsalus, Rõhul, Rahingel, Tükil ja Vorbusel. Nimetatud kohtades on jäänud teha veel peamiselt heakorratööd ja mõned väiksemad lõigud.
Lõpetuseks Nagu riik, nii ka vald on seda edukam, mida rohkem ja paremini on vallaelanikud kindlustatud tööga, mida paremad on palgad ja mida rohkem tootmisettevõtetes loodud lisaväärtusest jääb Eestimaale. Minul kui valla arendusjuhil on siinkohal meeldiv tänada vallas tegutsevaid ettevõtjaid, kes vaatamata raskustele on suutnud püsida ja oma ettevõtteid tehnoloogiliselt kaasaegsemaks ja hooneid kaunimaks muuta. Tänusõnad kuuluvad
1. A.Le Coq AS, kes rajas Tähtvere külla moodsa ja pilkupüüdva logistikakeskuse,
2. Saloni büroomööbli AS, kelle tootmiskompleks sai uue kauni väljanägemise,
3. Haage Agro OÜ, uuenduskuuri läbinud laohoonete eest,
4. Eesti Maaülikool, Märjale rajatud moodsa katsejaamaõppekompleksi eest,
5. Plaines OÜ, uue valmistoodangu laohoone eest,
6. Tartu Agro AS, peahoone uue väljanägemise ja Rahingele rajatud moodsa farmihoone eest,
7. Ilmre AS, moodsa puutöökoja ja katlamaja esiste platside eest,
8. Hydroseal FTS OÜ, Tiksojal valminud moodsa büroohoone ja tootmiskompleksi eest,
9. Hr Kraus, Rahinge vana koolimaja vanadekoduks ümberehitamise eest,
10. Tiksoja Puidugrupp AS, tootmishoonete kaasajastamise eest.
Väga kahju on Glaskek AS-st ja Derek Trade OÜ-st, kes rajasid väga ajakohase sisseseadega, samas silmailu pakkuva välisilmega moodsad tootmishooned, kuid Eestit tabanud ca 16%-se majanduslanguse tingimustes pidid oma tegevuse lõpetama. Saab ainult loota, et nimetatud objektid leiavad peagi uued omanikud, kes jätkavad heaperemehelikku suhtumist ja suudavad need ettevõtted uuesti ellu äratada.
Peagi on Riigikogu valimised. Jääb ainult loota, et Riigikogusse valitakse rohkem uusi tegijaid, mis looksid eeldused, et maaelu tasakaalustatud arendamine muutub prioriteediks nr 1 ja et hakatakse reaalselt toetama ka väikeettevõtluse arengut, seda eriti maapiirkondades.
