Rahvamaja on koht, mis toob kokku erinevad põlvkonnad, maailmavaated ja kultuurid. Oleme püüdnud oma töös, et rahvamaja oleks paik, kus inimesel on hea ja kodune olla.
26. oktoobril sai teoks üle eestiline projekt 24 tundi Eestimaa Rahvamajas, mille eesmärk oli tutvustada ja näidata, millega rahvamajades tegeletakse, väärtustada rahvamajades toimetavate inimeste tegevust ning elavdada paikkondade kultuurielu. Ööpäev kestvas projektis osales enam kui 150 rahvamaja üle Eesti. Toimusid sajad erinevad kultuurisündmused: kinod, õpitoad, avatud treeningud - ringitunnid, peoõhtud, kontserdid, etendused.
Sellest võttis osa ka Sõmeru klubi. Meie alustasime küll juba 25. oktoobri õhtul kell 22.00, kui üheskoos mindi öisele orienteerumisretkele, mis andis osalejatele kena ülevaate meie valla - Ubja, Uhtna ja Vaeküla - kultuurist ja tegemistest.
Müts maha nende naiste ja noorte ees, kes ei pidanud paljuks alustada 26. oktoobrit kell 00.00 öise zumbaga.
Ööpimedus kinkis meeldivaid võimalusi vaadata Misso valla noorte enda tehtud filme, kuulata kommentaare ja saamislugusid. Tänu Sõmeru noorsootöötajatele valmis kuivatihoones tõeline õuduselamusi tekitav näitus. Usinamad said viljeleda peenemat näputööd.
Päikesetõusu võtsime üheskoos vastu Rakvere Vallimäel, kus maavanem süütas kultuuritule, mille leegi tõime ka oma rahvamajja.
Iga maakonna tuli jõudis õhtuks Pärnumaale Torisse, kus asub Eestimaa üks vanimaid rahvamajasid, kus see ühendati tuletseremoonial ühiseks „rahvamaja tuleks".
Sõmerul jätkus päev aga õpitubadega. Vihmapiiskade trillerdavale kontserdile aknaklaasil lisas lummust Hedvig Hansoni kohtumistund, kus ta tutvustas oma kirjutatud raamatut „Jutustamata lugu".
Teguderohkele päevale pani põrutava punkti tantsuõhtu koos meie valla taidlejate ja oma valla ansambliga Törts.
Tänan sind, kes sa meie kultuurimaratonist rohkemal või vähemal määral osa võtsid. Oli väsitav, kuid samas tore ettevõtmine. Kultuurijuhtidena tegutsesime seekord teadmises, et ka naaberrahvamajades käib vilgas tegevus. Viisime koos ellu piisavalt hullumeelse ettevõtmise, mis hoidis meid 24 tundi jalul, olles seejuures veel ka õnnelikud.
Usun, et meie kultuurivanker veereb kindlalt edasi ja meie rahvas on leidnud sellel oma koha ning oskab seda hinnata ja nautida. Loomulikult oleme alati valmis tervitama uusi tulijaid, et üheskoos hoida kultuurielu elavana. Uute kohtumisteni!