Tervisekasvatus ja loodusõpetus käsikäes
Eelmisel aastal korraldatud väljasõidud (projektisõidud) Põlva- ja Jõgevamaale olid heaks hüppelauaks loodusõppe aktiviseerimisel. Austus looduse vastu ei tähenda ainult ilusa lille imetlemist, vaid austavat suhtumist kõigesse elavasse ja elutusse.
Sel talvel oleme kahes loodusõppeprogrammis osalenud. Jaanuaris käisime vanema rühmaga uudistamas looduse talvist võlu juba tuttavaks saanud paigas - Kabli Looduskeskuses. Koos loodusretkejuhi Küllikesega uurisime loomade jälgi, tegime väikese matka mere äärde ja vaatasime filmi loomadest, keda me eriti sageli looduses ei kohta, näiteks kobras, nugis, tuhkur. Lastele meeldisid eriti looduskeskuse pöörlevad seinapannood. Veebruaris toimus algklassidele ja lasteaia mõlemale rühmale kakuliste programmi tutvustus, mille viis läbi Merike Palginõmm Pärnu Loodus- ja Tehnikamajast. Uskumatu, kui vaikselt oskasid meie väikesed lapsed kuulata! Järelikult oli põnev ja kaasahaarav. Lapsed said teada, kui palju erinevaid liike kakulisi on olemas ja palju neist Eestis elab. Kõige lõpuks lubas õpetaja Merike kõigil ühe sõrmega topiseid silitada.
Õpetaja Signe meisterdas lasteaia õuealale linnusöögimajad. Lastel on tore läbi akna jälgida söömas käivaid linde. Õpetaja abiga saavad ka linnunimed selgeks. Lapsena õpitu kinnistub kogu eluks.
Loomulikult kuulub ka liikumine tervisekasvatuse valdkonda. Igasugune liikumine väikelapseeas on eeltingimuseks sellele, et laps terve püsiks. Lapsel on keha, millega on vaja harjuda, seda igapidi liigutada, painutada, enda omaks teha. Paar korda nädalas on kooli võimla lasteaialaste päralt. Me näeme rõõmuga, kuidas lastele meeldivad kombineeritud teatevõistlus, pallivisked läbi rõnga, harjutused varbseinal, jooks üle tõkete, roomamine tasakaalupingil ja üle takistuste. Hommikuti viiakse rühmades läbi ka hommikvõimlemist. Eriti meeldib lastele, kui seda saadab mõni rütmisalm või muusika.
Minu kui liikumist armastava inimese teeb kurvaks tõsiasi, et järjest vähem liigutakse. Hommikul tuuakse lasteaeda ja õhtul viiakse lapsed ära autoga. Kui esmaspäeval küsida vanema rühma poisilt, mida ta nädalavahetusel kodus tegi, vastatakse: vaatasin telekat ja mängisin arvutimängu. Muidugi loodan, et kõik nii ei vasta. Aga rohkem liikumist ja õuesviibimist tuleks meile kõigile kasuks! Kuulen linnainimestelt, et tullakse nimelt 1 peatus varem bussilt maha, et kõndida jalgsi tööle.
Detsembris liitusime tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga ja seetõttu on meie kõigi ühine eesmärk propageerida tervislikke eluviise. Pärast seda teemegi tihedamat koostööd kokkadega. Iga nädala lõpul teeme kirjaliku kokkuvõtte sellest, kuidas toit lastele maitses ja anname ka personali ning vanematepoolset tagasisidet. Kurb on, kui mõni laps ei proovigi toitu, siis soovitame tal seda teha, aga vägisi ju kedagi sööma ei sunni. Tihti katsetatakse mõnda uuemat toitu, näiteks tatrasalat singiga, kanarisoto, pastatuunikalasalat jms. Lastele ei pruugi kohe maitsta, kuid personali ja lastevanemate koostöös loodame peagi paremaid tulemusi saavutada.
Tänapäeva lapse ellu kuuluvad arvuti ja internet sama kindlalt kui teler ja raamat. Olgugi, et arvuti pakub meile kõigile huvitavaid võimalusi, peab lapsevanem jälgima, et lasteaialaps üle 20 minuti päevas arvuti ees ei istuks. Tervisele ohutum on raamat ja hea on tõdeda, et nüüd on hakatud raamatuid jälle rohkem väärtustama. Ka meie plaanime vanemasse rühma soetada lugemisnurga. Õpetaja abi Velli õmbles vanadele madratsitele rõõmsavärvilised uued katted, et lastel oleks mõnus lugemisnurgas raamatuid uurida.
Meid ei vii edasi muutunud maailma vastu võitlemine, vaid sellega kohanemine. Kaunist lumise talve jätku, kuid mõtetega juba kevades
