Tervisekonverents käsitles olukorda omavalitsustes

26. novembril toimus Rapla maavalitsuse saalis XVI tervisedenduse konverents „Tervisedendus kohalikes omavalitsustes".

Eesmärk oli tunnustada selle valdkonnaga tegelejaid omavalitsustes ja pakkuda häid praktikaid eeskujuks. Konverentsil esines viis oma ala spetsialisti. Nelja töötuppa olid koondatud erinevad teenuseosutajad, seal said osalejad uusi teadmisi ja kontakte.

Konverentsi avanud maavanem Tiit Leier soovis kodanikupäeval jõudu kõikidele aktiivsetele vabatahtlikutele, kelle eesmärgiks on tervise edendamine.

Viis ettekannet

Rapla maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ülle Rüüson tegi kokkuvõtte tervisedendusest kohalike omavalitsuste tasandil Raplamaal. Terviseprofiil on mahukas ja põhjalik ülevaade oma valla inimeste tervisest, mis vaatleb erinevaid tervisemõjureid.

Kaheksal vallal on terviseprofiil valmis, kahel selle koostamise lõpusirgel. Ülle Rüüson tänas meeskondi, kes on suure töö ette võtnud ja selle terviseprofiilina vormistanud.

Teemat „Rahva tervis ja kohaliku omavalitsuse võimekus" käsitles OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Ta märkis, et tänase Eesti väljakutse on olla terve ja kvaliteetselt elada. Esineja käsitletud teemad olid: kas tervis on iseenesest mõistetav, mis on riigi roll tervisedendamisel, mis on rahvapoliitika eesmärk ja millised on kohaliku omavalitsuse võimalikud tegevused tervisedendamisel.

Uuringute kohaselt on eestlaste keskmine eluiga tõusnud naistel 80,2 ja meestel 69,7 eluaastani, aga siiski oleme viie eluaastaga Prantsusmaast maas.

53% Eesti naistest ja 43% Eesti meestest on hinnanud oma tervist väga heaks või heaks, aga küsitletud riikidega võrreldes oleme viimase kolmandiku hulgas.

Tõsi on see, et Eesti rahvaarv väheneb jätkuvalt. Tervikliku tervisliku elukeskkonna olemasolu (nii füüsiline kui mittefüüsiline) on saanud üheks kohaliku omavalitsuse edukuse näitajatest ja see on kujunemas tugevaks konkurentsieeliseks inimeste elukoha valikul.

Siseministeeriumi narkopoliitika nõunik Riina Raudne tutvustas „Uimastitarvitamise vähendamise programmi 2013- 2016" eesmärke. Täna on Eestis 36 süstlavahetuspunkti. 2012. aastal oli 170 narkosurma. 2011. aasta uuringutulemuste põhjal on 32% 15-16aastastest Eesti kooliõpilastest elu jooksul tarvitanud narkootilisi või illegaalseid psühhoaktiivseid aineid ja 17% 15-16aastastest kooliõpilastest on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud kanepit. Politsei andmel on Eestis vähemalt 2090 narkokorduvtarbijat.

Uimastitarvitamise vähendamise programmi strateegilised suunad on: hoida ära ja lükata edasi uimastite tarvitamise algus (nõudluse vähendamine), vähendada kahjusid ja ravida sõltuvusi ning vähendada uimastite kättesaadavust ja kuritegevust.

Oluliseks tegevuseks on narkootikumidega seotud täiendkoolituste läbiviimine tervishoiu-, teenindus- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele, haridus- ja jõustruktuuride töötajatele ja teistele spetsialistidele.

Terviseprofiilde koostamise meeskonnaliikmetele oli heaks tagasisideks Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti Laura Aabeni ettekanne „Paikkonna tervisemõjurid ja terviseprofiilid". Täna on terviseprofiili koostamine omavalitsustele vabatahtlik, aga tulevikus muutub kohustuslikuks.

Tervis sõltub suuresti elukeskkonnast, kus inimene elab.

Palju sellest asub kohaliku omavalitsuse territooriumil, näiteks kodu, lasteaed, kool, töökoht ja muu. 114 KOV-il on terviseprofiil olemas ja 72% (ca 980 000) inimestest elab omavalitsuses, kus terviseprofiil on koostatud. Koostatud materjalid on aidanud välja tuua, et terviseprobleemid ei ole kõikjal Eestis samad.

Terviseprofiil annab kätte paremad regionaalsed andmed ja kohaliku omavalitsuse tegevus saab tugineda faktidele.

Maavalitsused ja kohalikud omavalitsusused on võimelised terviseprofiili koostama ja andmeid koguma. Lihvida tuleb veel andmete analüüsimise ja tegevuste planeerimise oskust. Probleemiks on, et veel on omavalitsusi, kus terviseprofiili koostamine pannakse sotsiaaltöötajate ülesandeks. Aga rahva tervis on strateegiline planeerimine ning terviseprofiili koostamine on ikka arendustegevus ja arendusmeeskonna ülesanne.

Eesti olümpiakomitee projektijuht Aivo Normak esines ettekandega „Üleriigiline liikumisaasta 2014". 2012. aasta uuringutulemused näitavad, et 35,7% eestlastest tegeleb liikumisega regulaarselt kaks korda nädalas ja 30 minutit järjest. Soome uuringutulemused näitavad aga, et liikumisega tegeleb 70% küsitletutest. Projekti eesmärkideks on, et liikumine on Eesti inimese igapäeva lahutamatu osa, panna inimesed märkama ning väärtustama sporti ja liikumisharrastusi.

Peale kepikõnni ja tervisejooksu on liikumine ka tants, loodusmatk ja muud liikumisvõimalused.

Töötubades kuuldust

Tervisedenduse konverentsil sai osa võtta neljast töötoast ja kuulata viie teenusepakkuja ettekandeid.

Sotsiaalhoolekande ja vaimse tervise töörühma esimeseks esinejaks oli Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm, kes tutvustas Rapla valla tugiisikuteenuse väljaarendamise projekti. Ettekande „Varane märkamine sotsiaaltöös Raikküla valla näitel" esitas sotsiaaltöötaja Evelin Rikker. Ta tõi välja, et enamik juhtumeid on multiprobleemidega. Hoolekandes on oluline aegsasti märgata, et midagi on valesti ja osata tekitada abivajajaga usaldussuhe.

Nõustaja Mare Pruks Raplamaa noorte seksuaalnõustamise kabinetist AMOR tänas sotsiaaltöötajaid koostöö eest. Raplas avati AMOR kabinet 2001. aastal eesmärgiga hoida ära soovimatu rasedus ja ennetada haigusi.

Pruks tõdes, et noored teavad, kuidas rasedust ära hoida, aga probleemide tekkimise põhjuseks on see, et noored ei väärtusta ennast. Uueks suunaks on noorte psühholoogiline nõustamine.

Ohvriabi võimalustest maakonnas rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna peaspetsialist Ruti Heinpõld.

Ohvriabi teenus on vabatahtlik ja tasuta avalik sotsiaalteenus. Põhilised juhtumid on naistevastane ja lähisuhete vägivald, uus suund on kohtinguvägivald.

Teenust pakutakse inimestele, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Eesmärk on pakkuda emotsionaalset tuge, juhendada ja abistada riiklike asutustega suhtlemisel. Valdavalt on probleemide tekkimise põhjuseks, et inimesed ei märka teisi ja ei räägi omavahel. Heinpõld julgustas pöörduma ohvriabitöötaja poole, kui ollakse sattunud raskesse olukorda. Oluline on ohvri koostöövalmidus, ka koostöö sotsiaaltöötajate ja politseinikega. Raplamaa Ohvriabikeskus asub Raplas Savi tn 2. Tel: [phone], e-post: rapla.oa@ ensib.ee.

Viimase teenusetutvustuse „Karjäärinõustamine ja koostöö haridusasutustega" esitas SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse juhataja ja karjäärinõustaja Ruth Lippus. Teenus on mõeldud 7-26aastastele ja see on tasuta.

Karjäärinõustamise sihtrühmaks on IX ja XII klasside õpilased ja kutseõppeasutuste lõpukursuse õpilased. Prioriteetsed sihtrühmad on haridustee katkestanud ja hariduslike erivajadustega noored.

Konverentsi tegid heaks teadmisterohked esinejad ja erinevad käsitlused teenustest.

Kõlama jäi mõte, et probleemide väljaselgitamise ja lahendamise aluseks on koostöö. Üksikisiku tasandil sooviksin lõpetuseks lisada Rivo Noorkõivu ettekandes esitatud küsimuse: kas te olete viimase 12 kuu jooksul muutnud oma eluviisi tervislikumaks ja mil viisil olete muutnud oma eluviise tervislikumaks.