Tiia Spitsõn: ehitame valda hooldekodu
Millised on need probleemid, millega sotsiaaltöötaja Harku vallas igapäevatöös enim kokku puutub?
Tiia Spitsõn: Harku vald on väga heterogeenne, kiiresti arenev, noor. Eelmisel aastal sündis meil 231 last. Traditsioonilise sotsiaaltöö – puuetega inimeste, vanurite ja teiste abivajajate abistamise kõrval puutub rohkem kokku selliste probleemidega, mis on rohkem omased kiiresti arenenevale piirkonnale.
Näiteks noorte perede mured, kes on võtnud laenu, rajanud kena kodu, on sündinud lapsed, siis on aga üks või kogunisti mõlemad vanemad töötuks jäänud. Üldjuhul on esimene inimene, kelle poole pöördutakse, sotsiaaltöötaja, et leida võimalused äraelamiseks ja saada nõustamist, kuhu pöörduda või millest alustada. Nõustamine toob välja sageli palju muid muresid, kus asjade lahendamiseks tuleb kaasata erinevate erialade spetsialiste.
Eluaseme laenude puhul soovitan kindlasti alustada pangast.
Kui palju on vallas praegu töötuid?
Valla 11 960 kodanikust on hetkeseisuga töötud 450 inimest ehk 3,5%. See on õnneks tagasihoidlikum kui paljudes teistes piirkondades.
Nii et valla töötute ja nende abistamine ei saa olla teie põhitöö. Aga meil elab ka 1800 pensionäri, ehk teisisõnu – valla elanikest on 15% pensionärid.
Sotsiaaltöö suuremad valdkonnad ongi töö eakatega, töö puuetega inimestega ja lastega peredega.
Harku valla eakatel on võimalus käia päevakeskuses, võtta osa mitmetest ringidest. Korraldame igal aastal ekskursiooni, on mitmed temaatilised üritused: jõuluüritused, käsitöönäitus, sügisandide näitus jne. Harku vald on omavalitsus, mis hoolib oma eakatest – maksab nii ruumide eest kui ringide juhendajate tasud, lisaks täiendavad teenused.
Olete sotsiaaltööga tegelenud aastaid, kas oskate välja tuua ka muudatused eakate inimeste huvides?
Kindlasti on nad muutunud aktiivsemaks. Kui 2007. aastal pakkusime eakatele võimaluse kasutada tasuta ujulat, oli huvilisi vaid 7. Sel aastal on kasutajaid juba üle 30. Ja huvilisi tuleb aina juurde – on ju basseinid ja saun koos massaažidušiga neile tasuta. Selline SPA on aga ülihea teraapia mistahes vanuses inimesele.
Eakas inimene ei tohiks jääda koduseks, tuleb võtta osa pakutavatest võimalustest.
Aga kõik eakad ehk ei tahagi SPAsse, talle on tarvilikum turvaliselt jõuda eriarstini. Neid aga Harku vallas ei ole.
Oleme loonud võimaluse hajaasustuse piirkonnas Kütke- Humala-Tutermaa-Kumna eakatele ja puuetega inimestele üks kord nädalas bussiga saada tasuta Keilasse – külastada perearsti, eriarsti, käia poes ja apteegis. Bussiteenus toimib igal teisipäeval. Uuest aastast on kavas antud teenust laiendada.
Siiski oleme loonud elanikele võimalused paarile eriarstile saamiseks vallas kohapeal, vastuvõtud on päevakeskuse ruumes.Vastuvõtuajad on eelnevalt valla lehes.
Puutute kokku ka teiste sotsiaaltöötajatega. Kas on neid, keda nende töö ja võimaluste pärast kadestate?
Harjumaa ametikaaslastega käime päris tihti läbi, kaugemates paikkondades tehtavaga üritan kursis olla interneti vahendusel. Suhtleme palju arvuti teel. Saan tõdeda – ma ei pea kedagi kadestama. Vastupidi, kui Harjumaa omadega räägime, kuulen ma kolleegidelt ikka – küll teil on seal hästi...
Seda raskem on Teile ehk järgmine küsimus – kuidas Te selle töörühma juhina sõnastaksite sotsiaaltöö kaugema eesmärgi, tulevikusuundumuse?
Tahame, et sotsiaalhoolekande teenused ja osutatav abi jõuaks kõigile, kes seda vajavad. Teisalt peab valla eelarves kasvama ka sotsiaalkulutuste osakaal. Sotsiaalvaldkonna eesmärk pole mitte raha jagamine abivajajaile, vaid leida tema abivajadusele kõige parem teenus ning me püüdleme teenusepõhilisele sotsaalhoolekandele.
Mida see tähendab?
Sotsiaalhoolekanne on sotsiaalteenuste, -toetuste, samuti vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või selle määramisega seotud toimingute süsteem. Rahalise toetuse osa vähendamisega suunatakse vahendid ümber parema ja mitmekesisema sotsiaalteenuse võimaldamiseks. Samas ei tähenda teenusepõhisele sotsiaalhoolekandele suunatus, et toetused täielikult ära kaovad.
Mis on ka uue arengukava põhiseisukohti.
Arengukava koostamisest on osa võtnud väga erinevate piirkondade elanikud, ka tuntud majandusteadlane Ivi Proos. Kõigi töögrupi liikmete üksmeelne arvamus on – Harku vald vajab lähiaastatel sotsiaalkeskust, hooldekodu, kuhu inimene saaks minna ja kus ta saaks olla, kui tal võibolla enam hooldajat ja toetajat ei ole. See koht peab olema tema koduvallas.
