Tiit Salvan: loodavas gümnaasiumis plaanime Ida-Virumaa nõrkuse enda kasuks pöörata

Jõhvi vald koos Mäetaguse vallaga plaanivad Ida-Virumaale niinimetatud puhta gümnaasiumi loomist aastaks 2015. Eelkõige oodatakse taotlusvooru avanemist, millega riik jagab gümnaasiumite vahel ära 24 miljonit eurot, maksimaalselt kuus miljonit ühe kooli kohta. Kui sealt raha ei saada, siis lükkub kooli valmimine tõenäoliselt kahe aasta võrra edasi, aastasse 2017. Jõhvi gümnaasiumi direktori Tiit Salvani sõnul ilma selle koolita ei saa, õpilased hakkavad lihtsalt üha enam teistesse maakondadesse siirduma.

„Gümnaasiumi omandivorm, kas riigi või munitsipaalkool, on tekkivate uute koolide puhul suhteliselt teisejärguline küsimus. Kohapeal on inimeste hoiakud mõlema omandivormi suhtes toetavad. Eesti kogemused näitavad, et kooli käekäigule ning edukusele ei avalda omandivorm tänapäeval olulist mõju. Tähtis on esmajoones see, et kooli rajamiseks on olemas piisav hulk õpilasi ning pädev personal toimimiseks," ütles Salvan alustuseks.

Salvani sõnul on kohalike inimeste suhtumine üldiselt toetav.

„Ka paljud need inimesed, kes on täna tööl teistes Ida-Virumaa koolides ning kelle töökoht uue õppeasutuse tekkides esialgu justkui halveneb, soovivad meile siiski edu. Samas on neidki, kes näevad selles eelkõige ohtu enda koolile ja iseendale. Lõppkokkuvõttes lähevad õpilased ja õpetajad sinna, kus näevad, et neile on loodud head tingimused," ütles Tiit Salvan.  

Jõhvi suunas tekib tõmme

Tiit Salvan usub, et kui uus hoone ja selle sisuline pool reaalsuseks saab, tekib Jõhvi suunas tõmme nii naaberomavalitsustest kui ka kaugemalt.

„Meie ühine ülesanne peaks olema tugeva haridustaseme tagamine meie piirkonnas, mitte õpilaste peade pärast konkureerimine. Kui gümnaasiumiharidus on regioonipõhine, siis tekib mõistlik hulk õpilasi ning õpetajaid. Kõikide olemasolevate gümnaasiumite ülalpidamiseks ei jätku piirkonnas ei inimesi ega finantsi," selgitas Salvan.

Ühiselamut ei ole tarvis

Riigigümnaasiumite loomise juures on üks küsimusi see, et kui tegemist on maakonna keskse õppeasutusega, siis kuhu paigutatakse kaugemalt tulnud õpilased.

Tiit Salvani sõnul ei ole eraldi õpilaskodu plaanis rajada. „Jõhvis on olemas korralikud ühiselamud teiste koolide juures, mida on võimalik kasutada. Lisaks on Jõhvis pakkuda palju üürikortereid," rääkis Salvan.

Samas on direktor kindel, et kuna Jõhvil on lähivaldade ja muu Ida-Virumaaga hea transpordiühendus, siis suurem osa õpilasi saaks õppida maakonna keskuses ning samal ajal siiski kodus elada.

Hoone ei ole kõige olulisem

Tiit Salvan usub, et kavandatav hoone on heaks eelduseks uue sisu ja kvaliteedi loomisele, kuid sellest olulisem on sisu.

„Ida-Virumaa on unikaalne piirkond, kus saavad õppida-õpetada nii vene kui eesti keelt rääkivad inimesed, tehes seda üksteist toetavalt. Keelekümblus ei ole tänases päevas midagi uut, küll aga on mitmekeelset keskkonda võimalik ära kasutada efektiivse keeleõppe huvides, ja seda eriti gümnaasiumiastmes.

Meie arvamus on, et seda eeldust saame edukalt ära kasutada ka teiste võõrkeelte õpetamisel ja teha hoopiski teisel tasandil tööd rahvusvaheliselt, oma lähinaabritega.

Keeleõpe on seotud ka kohaliku multikultuurse keskkonnaga, mida on tänaseni justkui peetud halvaks, takistavaks ja sellel on siiani olnud igal juhul negatiivne kuvand. Mis oleks aga veel parem, kui oskad ja saad oma „nõrkused" kasuks pöörata," selgitas Salvan tulevase kooli üht olulist aspekti.

Tööstuse ja energeetika vedur

Ida-Virumaa on olnud ja on veel väga pikka aega tööstuse ja energeetika veduriks. Nende valdkondade ettevõtted on Salvani sõnul huvitatud koostööst töötajate ettevalmistamisel ning koolitamisel. See tähendab, et tööturule toodetakse häid spetsialiste, kes kodukandis ka tööd saaksid ning Ida-Virumaalt ei lahkuks.

„Mõnevõrra on olukord sarnane sellega, kui tööstuse kasvades tekkis siinne linnastu. Täna on kasvu aluseks suured investeeringud innovaatilisse tööstusse, energeetikasektori tehnoloogiate areng ning mahu kasv," rääkis Salvan.

Akadeemiline õhkkond

Loodavas koolis soovitakse luua akadeemilist õhkkonda, selle üheks eelduseks on gümnasistide arv - kokku saab olema umbes 500 õpilast. Õppejõudude hulk saab Salvani sõnul samuti olema muljetavaldav.

„Kui veel arvestame, et saame kaasata eelpool mainitud valdkondade spetsialiste ning et kavandatavasse hoonesse on plaanis luua teaduskonnad, siis saame õpilastele igati atraktiivse keskkonna," ütles Salvan lõpetuseks.

Tulevase Jõhvi gümnaasiumi eskiis, autorid: Ühinenud Arhitektid OÜ ning Arhitektuuristuudio Märk OÜ (Priit Hamer, Meelis Vanker, Raul Järg, Priit Pent)