„Pisikesega kodus olles on raske leida aega iseendale, trenni minemiseks vaba tunnikese leidmine võib olla tõesti päris keeruline. Babyfit ongi suurepärane kombinatsioon, kus ema saab beebi kaasa võtta ja teha trenni koos temaga," ütleb Ave. Kui tita tõmbab trenni keskel nutujoru üles, pole sellest midagi, vabalt võib temaga kultuurikeskuses tiiru ringi jalutada. Kui lapsel pole parasjagu tuju kaasa võimelda, saab ta mängutekil lelusid patsutades end hästi tunda, silmside kõhulihast treeniva mammaga on turvaliselt olemas.

Noor emme Merili Ring, kes oma 7-kuuse poja Marviniga babyfiti trennis käib, nendib, et eesmärk on eelkõige iseenda füüsilise vormi parandamine ja see tõesti töötab: „Peale esimest korda olid käed-jalad järgmisel päeval ikka väga kanged. Ei saanud õieti keera ega pöörata.

Iga järgmise trenniga on paremaks läinud. Nüüd ei tunne enam lihastes mingit valu - keha on koormuse ja pingutusega harjunud," jagab Merili kogemusi. Ka pisikesele Marvinile meeldib. Ema sõnul on poisi suu lausa naerul sellest, mis temaga tehakse ja pärast trenni kipub kohe hea uni tulema. „Tavaliselt tuleme trenni vankriga jalutades, pärast trenni teeme hea ilma korral ka kohe pikema jalutuskäigu sinna otsa," ütleb Merili.

Kui Babyfit hoolitseb pigem emade füüsise eest, siis beebivõimlemine keskendub pisikeste enda lihastoonuse tõstmisele. Harjutused valitakse vastavalt lapse eale.

Uue asjana saab kultuurikeskuses nüüd ka beebimassaaži teenust. Beebi ju suhtlebki esimestel elukuudel maailmaga peamiselt puudutuste abil. Titale on silitamine ja mudimine emotsionaalselt olulised, aga see võib aidata paljude hädade vastu, alates köhast ja nohust, aga parandab ka lihaste arengut ja kehatunnetust _- uni on sügavam, verevarustus parem. Vastsündinu masseerimisvõteteks on silitamine, silumine, hõõrumine, patsutamine ja väristamine. Masaaži hulka kuuluvad ka igat sorti liigutused käte, jalgade ja jalalabadega, keretõsted puusadest ja kiikumised.

Beebimassaaži seanss kestab kuni kakskümmend minutit. Kui lapse esimene sünnipäev juba seljataga, on kultuurikeskuses võimalus ühineda pesamunade stuudioga. Muusikalises võtmes tunnikese jooksul lauldakse, hüpitatakse, mängitakse rütmipille ja sülemänge.

See kõik ei arenda pelgalt lauluoskust, vaid ka loovust, aga ka lapse turva- ja kindlustunnet. Varsti juba tuttavaks saavad laulud ja helid loovad beebile neid kuuldes heaolutunde.

Ka sotsiaalsed oskused arenevad _ - koos omasugustega vaibal käputades ja nägusid tehes harjuvad pisikesed maailma ja teiste inimestega suhtlema. Alahinnata ei saa ka titejuttude ajamist teiste emadega, tihti tulevad jutuks vastastikused kogemused, mured ja õnnestumised beebiteemadel. Selgeks õpitud laulude- mängudega saavad beebid ka esimese lavakogemuse: emadepäeval ja jõulude ajal teevad stuudiolased tavaliselt ka väikese etteaste.

Lisaks saab väikelapsega osaleda kultuurikeskuses toimuvates loovtundides. Seal saab koos vanemaga näiteks martsipani pisikeste näppude vahel mudida ja sellele võimete piires kuju ja vormi anda, värvidega paberile esimesi kunstikatsetusi teha, aga ka kuuske ehtida, lihavõttemune kaunistada, vahumullisajus lustida jne. Iga laps omas tempos ja omal viisil. Oma käte kasutamine treenib koordinatsiooni ja õhutab katsetama ja läbi mängu maailma avastama.