Tõenäoliselt kõige karjääriderohkemas külas kütab kirgi Tatramäe kaevandus
"Minu kodu ei ole ainult minu maja, minu kodu on minu koduküla ning kõik tema puud ja teed ja rajad," lausub Audevälja Arenduskeskuse eestvedaja Helen Kooviste. "Kogukond pole loomulikult huvitatud sellest, et tema elukeskkonda sekkutakse." Samas suhtuvad kohalikud tema sõnul arendustegevusse mõistvalt ning nad tahavad otsida koostöös arendajaga kõigile osapooltele sobivaid lahendusi. Hea eeskujuna toob Kooviste Lemmikäineni karjääri, kus koostöös kogukonnaga leiti kiiresti parimad võimalikud lahendused.
"Iga pool, kus kaevandame, on kogukond rahul, välja arvatud Tatramäe," ütleb Kiirkanduri juht Tiit Ploom. "Kohalikega on keeruline kokku leppida, kui teema püstitus ja asetus muutub pidevalt."
"Õnnetus on lihtsalt see, et loodus on kuhjanud [kruusa ja liiva] Audeväljale kokku," leiab valla ehitusnõunik Veljo Männiste.
Teedele hädavajalik materjal
Padise vallas on 360 kilomeetrit valla- ja 100 kilomeetrit riigiteid. Nende parandamise eelduseks on kvaliteetse materjali olemasolu. Ja parimat sorti kraam on Tatramäe põues varjul. "Materjal on seal kvaliteetne," sõnab vallavanem Leemet Vaikmaa.
Vallas asuvates praegustes karjäärides on korralik tee-ehitusmaterjal otsakorral. Tatramäe I karjäär on sulgemisel, selle lähedal asuv Lemminkäineni hallatava karjääri materjal pole väidetavalt nii kvaliteetne kui Tatramäel ning lähimad naaberkarjäärid Keedikas Linnamäe külje all ja Karjakülas jäävad liiga kaugele.
"Praegune kaevandatav ala on minimaalne," ütleb Männiste Tatramäe II karjääri kohta. Valda tuli kooskõlastamiseks kaks korda suurema kaevandusala taotlus, meenutab ta. Vallavalitsus võttis aluseks Harju maakonna teemaplaneeringu ning määras selle põhjal kitsendused: 50meetrised teede kaitsevööndid ning elamutele puhvertsooni.
Ploomi sõnul kasutataks karjäärist kaevandatavat ehituskruusa ja -liiva karjäärist poolesaja kilomeetri raadiuses. Tatramäe praegusest karjäärist on läinud 80 protsenti materjali nii riigi-, valla- kui ka erateede ehituseks.
Peale teederemondi materjali olemasolu on vallal veel üks huvi: karjääri avamisel hakkab vald saama aastas kümneid tuhandeid eurosid maavarakaevandamise tasu. Tatramäe II karjääri maksimaalseks kaevandusmahuks on 35 000 kuupmeetrit ehituskruusa ja 25 000 kuupmeetrit liiva aastas. Kui Kiirkandur võtaks karjäärist viimast, siis laekuks valla eelarvesse 15 aasta jooksul kokku kuni 1,1 miljonit eurot. Viiendik kruusa- ja veidi üle poole liivavarudest asuvad veepiirist allpool ning nendega arvestada ei saa.
Kohalikud tahavad puhkeala ja rahu
Audevälja elanikke huvitab see, mida nad kaevanduse eest vastu saavad. Kooviste sõnul tahab kogukond seda, et kui tehakse külla järjekordne karjäär, siis nii, et üks ammendatakse, rekultiveeritakse ja avatakse alles siis uus. "Meil on õppeotstarbeline küla," tõdeb ta, viidates tõenäoliselt Eesti kõige karjäärirohkema küla staatust väärivale Audevälja erinevatele kaevandustele, millest mõnda kasutatakse tema sõnul rohkem ja mõnda vähem vastutustundlikult. Kavandatav Tatramäe II karjäär moodustaks koos praegu tegutsevate karjääridega 32,86 hektari suuruse ala, mis jääb Audevälja küla keskmest kilomeetri raadiusesse.
Kohalikud tahavad kaevanduse ala vähemalt osaliselt metsana alles jätta nagu ka seda, et karjääriala kultiveeritaks järk-järgult. "Me ju elame selle kõrval 15-20 aastat ja näeme, kuidas loodus taastub," ütleb Kooviste. Positiivse näitena toob ta Lemminkäineni karjääri, mida rekultiveeritakse just sellisel moel.
Audevälja Arenduskeskus on oma visiooni jaganud ka Kiirkanduriga. "Osa alast kujundataks veekoguks, osa jalgteede võrgustikuks nii, et karjäärialale rajatav veekogu sulanduks ümbritseva pärandmaastikuga," pakub Kooviste.
Ploomi väitel see nii lihtne pole. "Ei saa nii, et inimene vaatab plaanile, et, hopaa, poisid, hakkake mujalt kaevama," selgitab ta. Kui maavara varukontuur on arvele võetud, siis selle muutmine toob kaasa põhjaliku menetlusprotsessi.
Tatramäe lähedal asuvale Lemminkäineni kaevandusele kooskõlastas vallavolikogu kaevandamisloa lisatingimusega, et korrastusprojekt tuleb esitada kohe, mitte viimasel kolmel kaevandamisaastal. Kas nüüd kavatseb vald kasutada sama lähenemist?
Vaikmaa ja Männiste seda ei ütle. "Meie roll tuleb siis, kui keskkonnamõju hindamine on heaks kiidetud, siis, kui hakatakse taotlema kaevandamisluba," lausub Männiste, lisades, et praegu on veel vara sel teemal seisukohta välja öelda.
Kui kaevandamine saab läbi, kultiveeritakse kogu Tatramäe suure tõenäosusega veekoguks, ütleb Männiste. "Lihtsalt kaevandatav ala on kõige suurema ressursiga koht nii vee kui ka kaevandatava materjali poolest," põhjendab ta.
Tatramäe I karjääri valla ja kohalike elanike seatud tingimustest lähtuv rekultiveerimisprojekt on praegu Ploomi sõnul töös: sinna tuleb veekogu ning maanteepoolne serv taasmetsastatakse. "Kui saame loa kätte, siis hakkame kohe kujundama sinna puhkeala ning [Tatramäe II karjääris] sealt edasi kaevandama," räägib Ploom.
Tõenäoliselt hakkab kaevandamine ja kaevandusala rekultiveerimine järk-järgult alates Tatramäe I kaevanduse servast. "Hakkame sealt Padise poole tulema ja rekultiveerime kohe ära, mingi osa välja ja rekultiveerime, mingi osa välja ja rekultiveerime," selgitab Ploom.
Ploom kinnitab ka seda, et nii vee- kui ka müraprobleeme saab lahendada, muuhulgas lubab ta püstitada vallid, mis piiravad müra ja tolmu levikut.
Vaikmaa sõnul on Kiirkanduri kuludega tellitud kaevanduse mõju uurimiseks põhjaveele eraldi uuring, mis tõestas seda, et kui midagi ära ei rikuta, siis põhjavee seisu uus kaevandus oluliselt ei mõjuta. Sama kinnitab Ploom: "Me ei ole kuskil suutnud tekitada keskkonnaalast kahju."
"Me ei kaevanda nii, et oleme kogu aeg kohal," selgitab ta. "Teeme kogused valmis ja laeme materjalid vastavalt tellimusele peale. Tootmine toimub ühe koha peal kaks kuud, kolm kuud, kui on suurem tellimus. Läheme ära ja kui tuleb tellimus, siis ainult laeme."
Kiirkanduri juht kinnitab, et on tulnud kohalikele vastu nii palju kui võimalik. "Oleme vähendanud kaevandusala vastavalt kohalike soovidele, aga nüüd on tekkinud järgmised nõuded, millest on raske aru saada," räägib ta. "Oleme jätkuvalt nõus kohaliku kogukonnaga koku leppima, aga kuskil lihtsalt tuleb piir ette, millest edasi me enam ei saa vastu tulla." Ploom lisab, et tema arvates võiks kogukond olukorda oma huvides praegusest rohkem ära kasutada, et saada näiteks küla vahel teed paremasse korda.
Ta lisab, et ülejäänud 18 kaevandamiskohas on Kiirkandur jõudnud kohalikega kokkuleppele ning probleeme pole. "Välja arvatud Tatramäe," ütleb Ploom. "Ma ei saa sellest fenomenist aru, see on väga pisike karjäär, väike liivaauguke võrreldes teiste meie karjääridega - no ma ei saa aru, mis probleem seal on."
Kooviste põhjendab venitamistaktikat sellega, et praegune seadustik piirab ajaliselt kogukonna kaasarääkimisvõimalusi, sest enne kaevandamisloa menetlemist antakse kuu reageerimisaega. "Oleme püüdnud hea seista selle eest, et nii suurt kohalikku elukeskkonda muutvat asja väga põhjalikult kaalutaks," selgitab ta. "Pikk menetlusprotsess aitab kogukonnal kavandatava muudatusega kohaneda ning selles ka midagi positiivset nägema hakata."
Laiem probleem
Probleemi põhjused on varjul suuremas poliitikas, leiab Männiste. Praegu maksab geoloogilise uuringu kinni kaevandaja ning mida rohkem kaevandaja investeerib tulevasse karjääri, seda enam on ta huvitatud, et see käiku läheks. Männiste sõnul lahendaks olukorra see, kui uuringud toimuksid riigi kulul ning seejärel antaks maardla oksjoni korras rendile. "See hoiaks ära rumala olukorra, kus pead kõikide vahenditega kaevandusloa kätte saama," põhjendab ta.
Mis Tatramäel edasi saab? Tõenäoliselt algab ühel hetkel kaevandamisloa menetlus, aga millal täpselt, seda ei oska praegu keegi öelda. Esmalt on vaja Keskkonnaameti otsust. Otsuse aluseks olevat keskkonnamõju hinnangut on praeguseks vastavalt kohalike elanike soovidele täiendatud, ent selles on Kooviste väitel endiselt puuduseid ning samuti ei kajasta see piisavalt kohalikke elanike nõudmisi.
Tatramäe I karjäärist saab loodetavasti juba järgmisel aastal tehisveekogu.
Ploom prognoosib, et enne kopa maasse löömist läheb kolm aastat kindlasti. "Võtame seda täiesti rahulikult kui üht kohta, kus kaevandame, ja lihtsalt menetleme seda," tõdeb ta. "Kui saab kaevandada, siis saab." Lihtsalt ainus korralik ehituskruus ja -liiv asub Tatramäel ning küsimus on selles, milline on selle kaevandamise hind kogukonnale, vallale ja ettevõtjale.
