Kuidas ja millal algas Teie spordikarjäär?

Olen sündinud Võru linnas ja olin 9aastane, kui läksin Võru spordikooli trenni, hakkasin tegelema võrkpalliga.

Miks valisite just sellise spordiala?

Võrus oli ülekaalukalt populaarseim spordiala võrkpall. Pidasin vastu ühe aasta võrkpallurina, kuna minu jaoks ühe koha peale seismine oli natukene tüütu. Otsisin midagi uut ja huvitavat, leidsingi. 10aastaselt läksin kergejõustiku trenni.

Kas teismeliseeas mõtlesite vahel ka loobumisele?

Tegelikult teismelise eas polnud ühtegi korda sellist mõtet. Tippsportlasena aga mõtlesin sellele päris tihti. Teismelisena oli nii, et kui läks veidikene paremini, siis see andis indu juurde, et edasi tegeleda.

Kas teil oli algusaastatel raskusi sponsorite leidmisel?

Algusaastatel ma isegi ei üritanud neid leida, kuna siis oli see teoreetiliselt võimatu. Praegu on toetused mitmeid kordi suuremad kui 1993.aastal, kui Eesti meistrivõistluste kuldmedali eest sai 500 krooni. Mu suurimaks sponsoriks oli 2003.aastast Coca-Cola.

Kuidas ja mitu korda nädalas pidite Te treenima, et saada Eesti parimaks kümnevõistlejaks?

Et saada Eesti parimaks, pidin ma treenima sama palju ka siis, kui ma tulin olümpiavõitjaks. Treenisin 6 korda nädalas ja 2 korda päevas. Keskeltläbi miinimum oli 5 tundi päevas. Laagrites vähemalt 7 tundi päevas. Igal alal, kus sa tahad läbi lüüa, on olemas kriitiline 10 000 tundi, et saada parimaks. Mul läks aega 17 aastat, et tulla olümpiavõitjaks.

Milline oli tee olümpiavõiduni ja kuidas tundsite end peale selle saavutamist?
Ei saa öelda, et tee olümpiavõiduni oli väga lihtne, aga samas ka mitte väga raske. Tänu sellele, et mulle meeldis sporti teha, ei olnud tee väga keeruline ega ületamatu. Kui sa lõpuks seisad seal pjedestaalil ning sulle pannakse kaela olümpiamedal ja sa mõtled endamisi, et see ongi siis see 17 aastat rasket tööd. Olümpiavõit ajaliselt kestab umbes poolteist minutit, aga tiitel ja aupaiste käib sinuga elu lõpuni kaasas. Tänu olümpiavõidu eest on see, et tead, et oled teinud õigeid asju.

Mida Te arvate, mis jäi puudu, et alistada 9000 punkti piir?

Ilmselt sportlikest võimetest. Võib-olla ei olnud minu jaoks treener õige, kes oleks teadnud, kuidas treenida veel paremini. Minu tippsaavutuste ajal polnud meil kummalgi aimu, kuidas olla maailma parim.

Kas olete mõelnud täiskohaga treeneritööst? Kui jah, mis on teid takistanud?

Arvasin kunagi, et oleksin võimeline hakkama Kristjan Rahnu treeneriks, ent ta ei avaldanud kunagi soovi saavutada medalikohti ka suurtel võistlustel. Hetkel käivad aga läbirääkimised noore sakslase Pascal Behrenbruch'iga. Eks tulevik näitab, mis edasi saab.

Mida soovitaksite noortele sportlastele?

Kindlasti on kõige tähtsam eesmärkide püstitamine, tuleb meeles pidada, et unistus ja eesmärk pole sama asi. Unistus on unistus, aga eesmärk tuleb täide viia. Iga päev trennis käies sa ei saagi teha uut isiklikku rekordit, selleks peab palju tööd tegema.

Kui tähtsal kohal on sport hetkel Teie elus?

Tänasel hetkel mitte nii tähtsal. Kõige suuremad traumad on tulnud mul just tippspordi väliselt. Reeglina ma ikka üritan 3 korda nädalas trenni teha. Igal jõululaupäeval olen jooksnud maja taga 800m aja peale ja rinnalt surumise testi teinud. Seda üritan jätkuvalt ka sel aastal teha.

Kuidas suhtute sellesse, kui Teie pojad soovivad jõuda tippu, nagu olite Teie?

Väga hästi. Ma arvan kindlasti, et vabas õhus spordi tegemine on kasulikum kui 8 tundi arvuti taga istuda. Kui see on tõesti see, mida nad tahavad ja nad on valmis selle jaoks tööd tegema, siis ma toetan neid täielikult.

Miks otsustasite poliitikasse siirduda ning miks valisite just IRL'i?

On hea öelda ka enda sõna tähtsates asjades kaasa ning selles aitas ka see, et olen tuntud. Ma olen absoluutselt nõus parempoolsete mõttemaailmaga. Ning seetõttu astusin ka IRL'i .

Intervjuu Erki Noolega andis meile kindlasti juurde julgust esineda teiste ees ning suhelda vabamalt ka avaliku elu tegelastega.
___________________________________________________________
Toila Gümnaasiumist tuleb ajakirjanikele järelkasvu

Toila Gümnaasium osaleb juba 5. aastat ettevõtliku kooli projektis, mille eestvedajaks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Sel aastal anti koolidele ülesanne viia läbi koostööprojekt mõne koolivälise partneriga. Meie valisime oma partneriks maakonnalehe Põhjarannik toimetuse. 3. oktoobril jagas Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda 9. ja 10. klassile algteadmisi intervjueerimisest. Teadmisi täiendati emakeeletundides õpetaja Maie Marksi ja Gerli Paumetsa käe all. Õpilased mõtlesid läbi küsimused ja valisid intervjueerijad. Kohtumine olümpiavõitja ja Riigikogu liikme Erki Noolega toimus 11. oktoobril. Kokkuvõtet sellest kohtumisest saate lugeda tänasest lehest. Projekti käigus on plaanis minna külla toimetusse, et oma silmaga näha kuidas uudised avaldamisküpseks saavad. Ka on mõned töövarjud end juba Põhjaranniku toimetusse kirja pannud. Loodame, et õpilased saavad selle projekti käigus uusi teadmisi, mis neil edaspidises elus kasuks tulevad.