Toimekas sügis Aakre koolis
Pidupäev algas meeleoluka kontserdiga. Kooli direktor Ilme Hõbemägi kinkis kõige eakamatele vilistlastele mälestuseks kooli pildiga kruusi, mille kujundas Eha Anier, meie kooli vilistlane. Meie auväärsed: Endel Jõemets, Endla Rosalie Kangro, Kalju Metsma, Raimond Metsma, Helju Tatar, Elvi Teino ja Johannes Vuks - nende kooliaeg jääb rohkem kui 60 aasta taha. Neljanda klassi õpilane Marchus-Joonas Koppel, tema ema, vanaema ja vanavanaema on alghariduse saanud Aakre koolist. Nemad koos süütasid järjepidevuse märgiks küünlad. Koolimajas sai vaadata vanu fotosid ja meenutada lõbusaid seiku kooliajast. Õhtu jätkus ansambel Melody saatel. Tore, et inimesed praegusel kiirel ajal leiavad ikka aega ja tahtmist oma vana kooli külastada. Õpetajate päev möödus traditsiooniliselt. Peale pidulikumat osa pandi proovile õpetajate vaimsed ja füüsilised võimed. Millal meist keegi viimati hularõngast keerutas ja hüppenööriga hüppas? Tuli meelde küll, aga päris raske oli. Lastel seevastu nalja nabani. Siis oligi noortel õpetajatel aeg minna tunde andma. Kuigi tunniandmine läks kõigil hästi, erilist soovi tulevikus õpetajaks hakata keegi ei ilmutanud. Eks see üks raske amet ole! Pärast tunde pidasime koolilastega kooli sünnipäeva meie kokkade valmistatud torti süües. Elevust tekitas kooli ja lasteaia aegu meenutavate fotode ühine vaatamine.
Me pidasime ka leivapäeva. Lasteaia ettevõtmisel sõitsime kogu kooli ja lasteaia vanema rühmaga oktoobri alguses Mõniste koduloomuuseumisse vanaaja talurahva töid ja tegemisi kaema. Lahke muuseumirahvas tutvustas, näitas, õpetas meile kõike vilja ja leivaga seonduvat. Mõnda teadsime juba ennegi, aga kuulsime ka palju uut. Teraviljade äratundmine oli päris raske. Kui viljapeade terade järgi äratundmine oli selge, siis viljakõrte pikkuse järgi vahetegemiseks oli vanarahval üks tore salm: rukis mehe rinnuni, nisu naise nabani, kaer kõrvi kõhuni ja oder koera kaelani. Ja tõesti: nii pikad nad olidki. Järgnes vilja tuulamine, rehepeks ja vilja käsikiviga jahvatamine jahuks. Põnevust tekitas kuklite pätsimine kuuma ahju juures. Hea lõhn majas andis lootuse varsti midagi hamba alla saada. Et ootamine igav ei tunduks, käisime vahepeal viljakohvi jahvatamas ja kamapalle veeretamas. Päev oli pikk ja väsitav, nii et kes varem on sõna „kartulitangupuder" peale nina kirtsutanud, sõi selle ära nagu nalja ja küsis veel juurdegi. Värske leib ja oma kuklike sinna veel juurde - mis sa hing veel oskad tahta?
Õpetajate Silvi ja Velda eestvedamisel toimus septembris lillenäitus. Iga kooli- ja lasteaialaps tõi oma aias kasvavaid sügislilli, nii et kogu saal oli kui lillemeri. Kokku lugesime 44 eri sorti. Sel nädalal jätkub sügis nunnunäitusega. Kohale on toodud kõige suuremad, kõige erilisemad, kõige kõveramad aiasaadused, mille kasvatamisel on lapsedki abis olnud. Nunnude vahelt piiluvad laste lustakad meisterdused köögiviljadest, kastanitest ja muust käepärasest. Lasteaed lõpetab oma nunnunädala ühise porgandipiruka küpsetamisega. Naudime sügist tema täies ilus edasi!
