Toitumisnõustaja: kipume liialdama nii soola kui suhkruga
Suhkru liigtarbimise oht on kindlasti nendel, kes armastavad juua karastusjooke, mahlajooke ja süüa magusat. Kui iga päev juua 0,5 liitrit limonaadi, siis saame 50g ehk 12 triiki teelusikatäit suhkrut päevas ja 14kg suhkrut aastas. Samas suureneb hambakaariese oht, sest happerünnak toimub iga kord peale limonaadi joomist. Kui räägime portsjonitest, siis maksimaalselt võib (aga ei pea) päevas tarbida 1-2 portsjonit magusat. Üks portsjon on näiteks 2tl suhkrut, mett, moosi või 10g šokolaadi või 10g küpsist. Kui hommikul lisad joogile 2tl suhkrut ja pudrule 2tl moosi, siis komm, küpsis, kook, saiake sellel päeval on juba liiast.
Suhkur
Kui sööme palju magusat, mis enamasti sisaldab valget rafi neeritud suhkrut, siis see mõjutab meie veresuhkrut ja insuliinitaset veres. Kiiresti imenduv suhkur soodustab diabeedi, vähi ja südamehaiguste arengut. Nii lastel kui täiskasvanutel on suured probleemid ülekaaluga. Väga suures osas on võimalik neid probleeme ennetada kui muudame toitumisharjumusi.
Igaks päevaks on mõistlik planeerida kolm põhitoidukorda ja kaks oodet. Seda ka juhul, kui on kiire. Selline harjumus vähendab võimalust magusaga liialdada. Ooteks on hea kasutada puuvilju, pähkleid, seemneid, värsket salatit jms. Magusad (kommid, küpsised ) ja soolased näksid ei ole tervislikud ooted. Vältima peaks karastus- ja mahlajooke. Joogiks on kõige parem kasutada puhast vett või taimeteed. Rafineeritud suhkrute asemel on paremad valikud puuviljad, marjad, mesi, täistoor-roosuhkur (indiaanisuhkur), toor-roosuhkrud (Demerara), Stevia, looduslikud siirupid (Agaavi, Vahtra). Puuvilju ja marju saab väga edukalt kasutada suhkru asemel hommikupudrus, kookides ja muudes magustoitudes. Toidud ja joogid, mis sisaldavad palju suhkrut, suhkruasendajaid või glükoosi-fruktoosi siirupit ei ole head valikud. Kõige tervislikuma küpsise või koogi saame kodus ise teha ja selleks saab valida parimad toiduained. Kui soovid kohe algust teha ülimaitsva tervisliku tatrašokolaadiga, siis retsept ja õpetus on kodulehel www. toitumisnoustaja.com (šokolaad kaalulangetajale).
Soolad
Soolad ja nende liigtarvitamise ohud on teema, mis peaks meid kõiki valvsaks tegema. Sool on organismile sama oluline kui vesi. Küsimus on selles, millist soola ja millistes kogustes tarbida, et see tervislik oleks. Oht seisneb naatriumi (Na) liias, mida me soolaga saame. Soola liigtarbimine võib aga suurendada vererõhku, vähiriski, söögiisu, millega kaasneb kaalutõus. Siit ka lihtne järeldus - mida väiksem on naatriumi sisaldus soolas, mida vähem soola tarbime, seda parem meie tervisele. Tavaline valge lauasool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Soola päevaseks normiks on kuni 5g ehk 1triiki teelusikatäis. Suurema osa soolast saame valmistoitudest ja toiduvalmistamisel lisatud soolast. Kui menüüs on näiteks 80 g soolaheeringat, siis saadud soola kogus on 2 korda suurem lubatust ehk 10 g. Kontrolli kindlasti oma soola tarbimist kodulehel www. toitumine.ee kampaaniate arhiivist.
Valge lauasool ei ole tervislik valik. Jämesoola müüakse puhastamata kujul, selles on säilinud kõik kasulikud ja kahjulikud looduslikud ühendid. Jodeeritud sool on peensool, kuhu on lisatud joodi. Pansoolas on küll vähem naatriumit, kuid teda kulub rohkem, sest ta on vähem soolase maitsega. Naatriumi tarbimise vähendamiseks tuleb vältida marineeritud ja suitsutatud toite, salatikastmeid, sojakastmeid, paki- ja purgisuppe, soola- ja konservliha, kartulikrõpse, soolaküpsiseid, soolapähkleid. Palju soola sisaldavad oliivid ja ketšup. Toiduvalmistamisel kasuta värskeid toiduaineid, töötlemata kala või liha, lisa vähem soola, köögiviljad auruta ilma soolata, kastmed valmista mahlast, õlist või maitsestamata jogurtist. Toite on hea maitsestada ürtide, vürtside, sidrunimahlaga, lisada küüslauku, sibulat, ingverit. Paremad soolad on meresool, roosisool, mis sisaldavad vähem naatriumit ja rohkem teisi mineraalaineid.
Soovin kõigile parimaid tervislikke valikuid!
