Tõnis Ervin – Läänemaa ületamatu jõukangelane 3
Pooletunniline matš lõppes viigiga. E. Poppi andis T. Ervinile 100 rubla, patsutas sõbralikult õlale ja ütles: „Kui see mees maadlema õpiks, ei oleks temale vastast kogu maailmas. Niisugust jõudu pole ma veel kusagil näinud."
T. Ervin jäi esimese eestlasena välismaisele kuulsusele võitmatuks. See pani kihama kogu Tallinna. Igal pool räägiti Läänemaa talunikust, kes näitas, et Eesti jõud käib teistest üle.
Nagu kõik kaaslased kinnitavad, on maadluse harrastamine just sellest võistlusest alates Tallinna noormeeste hulgas kujunenud suureks moeks ja lemmikajaviiteks.
See tõstis eestlaste usku oma jõusse. Siinsete noormeeste varasemad taolised võistlused välismaiste maadluskuulsustega lõppesid eestlaste kaotustega, kuigi vastased osutusid S. Poppist nõrgemateks meistriteks omal alal.
Võrdlemisi kerge vaevaga teenitud tolle aja kohta küllaltki suur summa taskus, sõitis T. Ervin koju tagasi. Ent nüüd ei jäänud tema sinna enam pikaks ajaks rahulikult püsima, vaid tuli peagi jälle Tallinna. Ja nüüd juba otsekohe maadlema.
Peale Truzzi rändtrupi lahkumist asus Tallinna kuulus Tschinizelli tsirkus. Siin esines jõustiku numbritega kuulus vene maadleja Ivan Stupin, kelle nimel eriti kõrgele ja kaugele ulatuv kõla oli VeneHelveetsia vöövõitlejana. Igale mehele, kes temale selles 10 minutit vastu pidas, lubas I. Stupin maksta 100 ja enese võitjale koguni 200 rubla. I. Stupin, kes oli oma ala parimaid meistreid, võitis erilise vaevata kõiki vastaseid, keda polnud just vähe.
Kui jutud sellest Velisele ulatasid, et Tallinnas on jällegi üks tugev „jõumees", otsustas Velise Tõnu, keda ahvatlesid lubatud summad, kellegagi „rammu katsuda".
Ta tuli Tallinna ja otse Tschinizelli tsirkusesse. Siin pidas tugev läänlane tihedaid heitlusi vene kangelasega. Esimene võistlus lõppes tulemusteta, samuti ka teine, pannes jälle kihama kogu vana Kalevite linna. Tsirkus ei jõudnud mahutada kõiki vaimustatud pealtvaatajaid. Kolmandal võistlusõhtul I. Stupin, nähes, et ta sellest vastasest jagu ei saa, pani omale vööle nahkrihma asemel kummirihma, mis venis ja ei lasknud meest maast üles tõsta, nau seda teab rääkida meie maadlusveteran T. Võimula (end Wiedemann). Säherdune toiming oli võistlusmääruste järele küll keelatud, kuid I. Stupin, tundes oma kuulsa nime häbistatud olevat, ei hoolinud enam millestki. Isegi mitte publiku viletormist ja meelepahast.
Võistlus 10 minuti järele jällegi tagajärge ei andnud, kuid võitjaks kuulutati siiski I. Stupin. Nimelt püüdsid kohtunikudki teha selleks kõik, et päästa I. Stupini kuulsat nime. Seda tollepärast, et Tallinna Vene seltskond, nende hulgas ka selleaegseid kohapealseid võimukandjaid, ei suutnud kuidagi sellega leppida, et nende lemmik ja pooljumalus, võitmatu I. Stupin ei saa jagu kusagilt Läänemaalt adra tagant tulnud mehest, kellel pole maadlusest õieti aimugi!
Kui kaotus teatavaks tehti, protesteeris selle vastu T. Ervin, kellega ühines ka suurem osa publikust. Need protestid jäeti aga tähelepanemata. I. Stupinile mõjus asi nõnda, et ta tsirkuses esinemise pooleli jättis ja Tallinnast ära sõitis. Ta tundis ennast sellest häbistatud olevat, et ei suutnud T. Ervini võita.
Välismaiste kuulsate jõukangelaste asemel hakkas T. Ervin nüüd ise tsirkuses esinema, kuna ta oli võitnud tallinlaste südamed ja rahvast murruna tsirkusesse meelitas. Kuigi maadluses täielik võhik, oli temagi nüüd nõus iga soovijaga võistlema. Samuti demonstreeris ta selliseid tõsteid, milliseid Tallinnas veel polnud keegi näinud, kuigi siin varem oli esinenud rida välismaisi kuulsusi, nende hulgas ka sakslane Emil Boss, keda peeti tolleaegseks tugevamaks meheks maailmas. Tsirkuse direktsioon oli T. Ervini võimetele nii kindel, et lubas igaühele, kes tema võidab, maksta 200 rubla.
Mehi, kes T. Erviniga maadlesid, oli rohkesti, kuid keegi neist teda võita ei suutnud. T. Ervin seljatas igaühe, kes tema vastu astus. Kõige kauemini neist pidas tugevale läänlasele vastu Pfaffi õllevabriku hobusemees J. Kandimaa, kes hiljem hakkas võistlema ka välismaiste kuulsustega. T. Ervini tubli esinemine vaimustas ja meelita noori järeletegemisele.
Eesti poistel kasvas usk oma jõusse, nähes, et eestlane võib sellega koguni ületada teisi. Selleks et jõuda paremate saavutusteni, hakati nüüd üheskoos harjutama ja taheti, nagu seda mitmed asjaosalised räägivad, saada sama tubliks kui T. Ervin. Selleks asutati omavaheline ring, kuhu kuulusid G. Böesberg, A. Andruskewitsch, G. Lurich, G. Vain, G. Hackenschmidt, A. Aberg, J. Kalla, G. Vaher, A. Kanastik, A. Hüppner jt. Lühidalt: kõik meie pärastised kuulsad raskejõustiklased, kes vallutasid kogu maailma ja kelle hilisem võidukus omakorda vaimustas teisi ja pani maadlema ning tõstma kogu maa.
Järgneb
