FOTO: Foto: Vallo Kruuser
Võitjad mõlemad
Valimistel Sindis võib võitjaks pidada mõlemat kandideerinud suurt nimekirja. Keskerakonna esinumbrile antud 565 häält oli määrav panus 57% valijate häälte nimekirjale saamisel ja volikogus enamuse saavutamisel. Kindlasti aitas sellele kaasa esmakordselt Sindis Keskerakonna poolt läbiviidud massiivne valimiskampaania - linnapeakandidaat Marko Šorini pildid bussidel ja linnaruumis, lisaks oli sintlastel võimalik nautida Rahvarinde esinduslikku juubelikontserti koos Keskerakonna esimehe kohalviibimisega.
Kogu selle taustal tuleb märksa tagasihoidlikumat kampaaniat teinud IRLi nimekirjale antud 41% häältest pidada vägagi tubliks saavutuseks. Valimistulemus peegeldab ilmselt objektiivselt maailmavaadet ja tänaseid ootusi Sindis. Volikogu kohtade jaotus 9/6 võimaldab tuua välja võimuerakonna ja opositsiooni erinevaid arvamusi ja seisukohti. Igal juhul on see parem kui valimised oleks lõppenud kohtade jaotusega 14/1 või 12/3.
Palju võib polemiseerida, miks valimistulemused on just sellised, nagu need on. Miks üks erakond, nimekiri või isik saab palju hääli ja teine mitte? Kas on oluline roll programmil, plakatitel tänavatel, facebookil, kandidaadiks oleva inimese mainel ja tuntusel või veel millelgi?
Kindlasti on erinevaid vastuseid, kuid tahes-tahtmata tuleb nõustuda Eestis valimised võitnud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnadega valimiskampaania kohta: "Me rääkisime ainult sellest, mis läheb tegelikult inimestele korda". Lihtsad asjad
Olen olnud Sindi Linnavolikogu liige kaheksa, sellest eelarve- ja arengukomisjoni esimees kuus aastat. Minu põhimõteteks on alati olnud efektiivne majandamine ja eesmärgipärane linna juhtimine, et oleks rohkem investeerida linnaelukeskkonna parandamisse linnaelanike heaolu ja tuleviku eesmärgil. Olen lugematuid kordi rääkinud volikogus investeerimiskava, eelarvestrateegia ja finantsplaneerimise vajalikkusest. Kui paljude sintlaste ja valijate poolehoiu ma selle jutu ja põhimõtetega olen võitnud? Ei oska öelda, aga kindlasti mitte nii paljude kui seda annab igapäevane vahetu rääkimine ja suhtlemine linnaelanikega, küsimine inimeste käekäigu järele ja nende argimurede ärakuulamine.
Oluline teema on valimistel vanaduspensionäridele lubatav lisatoetus kohalikust eelarvest. Kuigi valitsuskoalitsioon lubab järgmiseks aastaks Eestis pensionitõusu keskmiselt 16 eurot kuus, siis kes tahaks ära öelda 32 eurost lisasissetulekust aastas? Raha on ju alati vaja. Tunnistan, et jutt kohalikust vajaduspõhisest sotsiaaltoetusest ainult nendele pensionäridele, kes seda abi tõesti vajavad, jääb valimiste kontekstis lootuseltult nõrgaks. Seda ka koos lubadusega kasutada seda küllalt suurt summat linnaarenguks kõigi linnaelanike huvides.
Vägisi tundub, et järgmistel valimistel rohkemate arvu häälte saamiseks on vaja lubada tasuta elektrit, triikrauda, lokitange või midagi sellist, millest osa inimesi otseselt ja arusaadavalt kasu saaksid. Loeb sõnum, mitte sisu
Valimiste eel ja praegugi on Sindis kirgikütvaks teemaks lasteaiakohtade juurdetekitamise vajadus. Kuidas asjad käisid, on enne ja peale valimisi põhjalikult kirjutanud minu hea kolleg volikogus Gerli Mets. Kordan vaid, et ei Uueneva Sindi ega IRLi volikogu liikmed ei ole kunagi olnud vastu lasteaiakohtade juurdetekitamisele, veel enam, see on üks meie esmaseseid prioriteete ka täna. Kuid me olime vastu kiirustades ja põhjalikult läbimõtlemata kalli maksumusega lahendusele, mis ei oleks pikas perspektiivis loonud sobivaid tingimusi ei lastele ega õpetajatele. Meie oponendid kasutasid olukorda oma valimiskampaanias, levitades lihtsalt arusaadavat sõnumit, et „IRL on vastu lasteaia laiendamisele".
Teada on, et negatiivne info levib kordades kiiremini kui positiivne. Võib küsida kui paljud sintlased ja lapsevanemad üldse süvenesid lasteaia temaatikasse ja erinevatesse lahendusvariantidesse, nende maksumusse ja jätkusuutlikusse?
Teiseks poleemikat tekitanud teemaks on Sindi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa tulevik. Tänane reaalsus on see, et sel sügisel alustas 10. klassis gümnaasiumiõpinguid kuus õpilast. Riiklikust hariduspoliitikast tuleneva põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamise tõttu tuleb väikese õpilaste arvu tõttu Sindi linnal gümnaasiumiosa ülalpidamiseks maksta aastas juurde ca 60 tuh eurot (vanas rahas ligi 1 miljon krooni). Kui IRLi inimesed rääkisid juba aasta varem teema olulisusest ja arutelu vajalikkusest, kas sellise arvu õpilastega on gümnaasiumiosa ülalpidamine hariduse kvaliteedi poolest ja majanduslikult mõistlik, siis Keskerakond eesotsas linnapeaga eelistas pigem vaikida ja teemat mitte käsitleda. Mõistetavalt andis see neile osade valijate hulgas plusspunkte, sest igasugused võimalikud ümberkorraldused või gümnaasiumiossa õpilaste vastuvõtu lõpetamine tekitavad inimestes pigem hirmu ja kahtlusi kui positiivseid emotsioone. Kokkuvõtteks
