Tori koolis anti üle Juta Musta esimene stipendium
Tori kooli kunagise kauaaegse pedagoogi ja kodu-uurija Juta Musta mälestuseks ja kooli kodu-uurimuslike tööde toetamiseks lõid tema poeg professor Aadu Must ja pojatütar Kadri Simson fondi, millest hakati alates sellest õppeaastast maksma stipendiumi aasta jooksul valminud tugevamale kodu-uurimuslikule tööle.
Komisjon otsustas premeerida esimese Juta Musta nimelise stipendiumiga 9. klassi õpilast Miina Aropit, stipendium anti kätte kooli kodu-uurimiskonverentsil.
Tori põhikooli direktori Pille Usina jutu järgi on kool eelnevatel aastatel korraldanud ülekoolilisi projekte: kooliolümpia, ökokratt, kultuurilooline Tori. “Kõik need olid pigem kollektiivsed, sisaldasid show-elemente, klassiga kollektiivset ülesastumist,” rääkis ta. “Selle õppeaasta projekt, 7.–9. klassi õpilaste kodu-uurimuslik töö on individuaalne, suunatud pigem süvitsi minekule.”
Kodu-uurimisega on Tori koolis tegeldud läbi aastakümnete. Aluse sellele tegevusele pani 1949–1991 koolis õpetajana töötanud Juta Must – inimene, kes on sündinud, kogu oma elu elanud ja töötanud Toris. “Ta tegeles kodu-uurimisega ja nakatas selle pisikuga omaaegseid koolilapsi, nüüd üritame tema algatatut jätkata, sest uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm,” ütles Pille Usin.
7. klassi üldteema oli loodus. Juhendaja õpetaja Kaja Maripuu pakkus õpilastele uurimiseks välja põneva ja praktilise teema.
Kooli ümbrusesse on viimase kümne aasta jooksul istutatud igal aastal puid, neid on istutanud iga klass kooli astudes, kuid neid on istutatud ka tähtsatel päevadel ja sündmustel.
Iga õpilane sai uurida ühe istutatud puu, sai seda puud mõõta ja kirja panna sündmuse, mis puhul puu istutati. “Puud on meil küll sildiga tähistatud, kuid nüüd on kaante vahel ka iga puu lugu,” tähendas direktor.
Komisjon hindas 7. klassi paremateks töödeks Ave Miti “Hariliku tamme” ja Hanna Rätsepa “Purpurõunapuu”.
8. klassi üldteema oli ajalugu. Sügisel jagas ajalooõpetaja Lauri Frei uurimiseks välja lähiajaloo sündmused, mille kohta uurida raamatutest ja teistest allikatest. Töö uurimuslikus pooles pidi küsitlema oma lähisugulasi nende sündmuste kohta.
Uuriti nii tarbekauba puudust Eesti NSVs, Estonia hukku 1994. aastal, Tšernobõli katastroofi 1986. aastal, pronksiööd 2007. aastal. Jaanuaris, kui tööd alustas uus ajaloo-õpetaja Tiit Tammela, olid tööd juba lõpusirgel.
Tugevamateks töödeks osutusid Ivo Lee-sari “Moskva olümpiamängud 1980”, Siim Samsi “Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992” ja Mari-Liis Puusti “Suur põgenemine Eestist 1944. aastal”.
9. klassi üldteema oli keel ja kirjandus. Õpetaja Juta Lange koostöös raamatukoguhoidja Aita Puustiga pakkus õpilastele välja põnevaid persoone, kes on seotud Toriga. Uuriti ka koolielu oma vanemate ja sugulaste koolimälestuste põhjal.
Pikaaegse kodu-uurimistööde juhendamise kogemusega on Tori kooli algklasside õpetaja Heli Mitt. “Teda võib pidada Juta Musta mantlipärijaks meie koolis,” sõnas Pille Usin. “Tema juhendas sel aastal ühte õpilast, kelle töö kasvas välja kauaaegse õpetaja Aime Tarni mälestusi kogudes.”
Lõpuklassi parimad tööd olid Taavi Altpuu “Andres Saal”, Taavi Kangro “Gunnar Männik”, Kertu Kirsipuu “Elvy Kalep”, Mai Lüüsalu “Villu Lüüsalu mälestusi Tori koolist” ja Miina Aropi “Tori kool 1950-1990”.
Paremad tööd kanti esitlustena ette kogu kooliperele uurimiskonverentsil. Külalistena istusid kuulajate hulgas kohaliku muuseumi juhataja, rahvamaja juhataja, kooli pidaja esindajad ning Juta Musta pojatütar Kadri Simson.
Selle aasta kõige põhjalikuma töö tegi 9. klassi õpilane Miina Arop, keda juhendas Heli Mitt. Miinale anti üle esimene Juta Musta nimeline stipendium.
Kooli eripreemiad pälvisid Ave Mitt ja Hanna Rätsep 7. klassist ning Mai Lüüsalu 9. klassist.
