Torma puhkpillikuningas Alfred Õunapuu tähistas 90. sünnipäeva

Mõnikord on õiges paigas just õige inimene elamas. Niisugune vedamine sai osaks ka eesti puhkpillimuusika hällile Tormale. Tublisti üle poole sajandi edendas siin seda kaunist ja suursugust kultuuriala maestro Alfred Õunapuu, kes hiljuti väga väärikasse ikka jõudis.

Alfred Õunapuu kodu Lullikatku külas sarnaneb lausa väikese puhkpillimuuseumiga. Siin on rohkesti selle pillimängu lugu tutvustavaid fotosid, peokavasid, tunnustuskirju ja muudki, mis väärtuslik nii kodukandi kui ka kogu Eesti kultuuriloole. Alfredile hakkas puhkpillimuusika meeldima juba kooliaastatel. "Pidevalt sain sellega tegelema hakata siis, kui kool lõpetatud oli. Tollal tegutsesid Tormas nii tuletõrjekui ka kirikuorkester. Kuigi isa soovis, et ma ühineksin pritsimeeste omaga, eelistasin mõneti tõsisemat keskkonda. Nii sai minust kirikuorkestri liige. Muusikariistana võtsin kodunt kaasa klarneti. Kohe esimesel proovil aga selgus, et see pill vajas kõigepealt remontimist.

Pärast Teist maailmasõda olid Tormasse alles jäänud vaid üksikud puhkpillid ja eks sõda oli ka ühel või teisel moel mängijate arvu vähendanud. 1947. aastal leidsin aga siiski küla pealt kolmteist puhkpillimuusikahuvilist poissi ja hakkasin nendega proove tegema.

Nii vaadati, et ehk saab ettevõtmisest asja ja kutsuti mind juhendama Torma kooli puhkpilliorkestrit. Kui jõujaam valmis, taastati ka koolimajas elekter, mis muutis ka pillimängu harjutamise lihtsamaks," meenutas Alfred Õunapuu. Mõne aasta pärast hakkas Alfred Õunapuu taktikepi all musitseerima ka täiskasvanute puhkpilliorkester, Adam Jakobsoni loodud Torma pasunakoori järjepidevuse kandja.

Nii kooliõpilased kui ka täiskasvanud puhkpillimehed ja -naised on koos oma dirigendiga esinenud kümnetel üld- ja maakondlikel laulupidudel ja sadadel teistelgi kultuuriüritustel. On mängitud ka Tartu Ülikooli aulas, Tallinnas "Estonias" "Suve" filmivõtetel Palamusel jne. Alfred Õunapuu on meenutanud, et kord kutsuti Torma puhkpilliorkester koos Väägvere pasunakoori ja Põltsamaa puhkpilliorkestriga esinema Tartusse "Vanemuise" teatri uue hooaja avamisele. "Mängisime seal Beethoveni "Kõik taevad laulvad". Järgnes tugev aplaus. Konferansjee Einari Koppel kutsus meid tagasi sama pala teistkordselt esitama. Need olid ülevad tunded."

Oma sümpaatiat just puhkpillimuusika vastu põhjendas Alfred Õunapuu nii: .See on rohkem sisetunde küsimus. Mõnele meeldib näiteks viiulimäng, mis minus aga erilisi emotsioone ei tekita. Kui aga kõlab puhkpillimuusika, siis see on midagi hoopis teist.

Näiteks "Vanaisa polka" puhkpilliorkestri esituses on ikka midagi ilusat ja võimsat.

Alfred Õunapuu on lugu pidanud ka vaimulikust muusikast. Tema juhatusel on puhkpilliorkester mänginud Torma kirikuski ajal, mil sellised esinemised veel ideoloogiliselt soositud polnud.

Hiljuti soovisid Torma vallavalitsuse esindajad Alfred Õunapuule õnne ja tervist 90. sünnipäevaks.

Paikkonna puhkpillikuningas veedab oma kodus vanaduspäevi. Loomult on ta endiselt vaimuerk, ja kuigi kõndimine päris hästi enam ei õnnestu, teeb ta aeg-ajalt ikka mõne jalutuskäigu. Alfred Õunapuul on ka üks unistus. Ta sooviks, et tema praegu kaustikusse kirja pandud meenutused Torma puhkpillimängu loost kunagi ikka raamatuks saaksid.