Osalesime ka 30. detsembril Tõrva linnapea aastalõpukõne üritusel ja 12. jaanuaril kultuurirahva peol „Aja jälgedes 2012" - Mari Kulli nimelise kultuuripreemia kätteandmisel. Uma Pido toimus sel aastal 1. juunil Võru Kubijal. Iga koor pidi kaasa võtma pudeli oma kodukandi vett ja kivi.

Neid kive kasutati kontserdi performance'ites ja selle mõte oli sümboolselt kõik 3. Uma Pido koorid kivi kivi haaval üheks köita. Veepudel ei tohtinud olla poest ostetud etikettidega, vaid ise kaunistatud. Meie vesi pärines Helme Arstiallikast ja kivi Kirikukülast Väike-Pedajamäe talu põllult.

Pidu oli võimas, lauljaid oli umbes 3600 ja pealtvaatajaid veelgi rohkem. Kõik laulud olid kaasahaaravad ja eriti meeldis rahvale Uma Pido popurrii, mis koosnes paljudest Uma Pidol kõlanud lugudest alates esimest. Kõik peol kõlanud laulud olid võrumurdelised.

Pidu lõppes tõelise pauguga - sõna otseses mõttes. Koorid lugesid piksepalvet, seejärel saabus vaikus, mille katkestas pikse kärgatus (pürotehnika abiga). Pidu jätkus simmaniga, kus tantsuks mängisid Untsakad.

Teine suur pidu - Eesti naiskooride laulupäev - oli 8. juunil Põlva Intsikurmu vabaõhulaval. Lisaks meie koorile oli Valgamaalt veel teinegi - meie enda naiskoor Heli. Pidu algas rongkäiguga Põlva kesklinnast. Ilm oli palav ja ilmselt seetõttu oli rahvast linnatänavatel suhteliselt vähe.

Laulupäeva juhtis Jaan Elgula. Tervitussõnad ütlesid Põlva maavanem Ulla Preeden ja linnapea Georg Pelisaar. Ja siis see algas ... Ühendkooride esituses kõlas kõige kaunimalt Arved Haugi ja Heldur Karmo „Rahu hällilaul" ning ka Piret Ripsi ja Artur Alliksaare „Aeg".

Laulupäeva muutis mitmekesisemaks puhkpilliorkester, kes mängis tuntuid lugusid, nende hulgas Aarne Oidi „Jamaika hällilaul", Alo Mattiiseni „Kaks isamaalist laul" ja Vello Toomemetsa „Tõuse üles ja läheme ära". Laulupäeva võttis kokku Eesti naislaulu seltsi esinaine Maire Pedak.

Tõrva kammernaiskoor jätkab hoogsalt oma tegevust!