11. mail 2012 vesilennukite angaarides avatud Lennusadam mõjus oma suuruse ja oskuslikult valitud tulede- ja varjudemänguga müstiliselt! Kolmetasandiline - veealune, veepealne ja vee kohal asuv maailm on mõeldud tervele perele ning ei tohiks külmaks jätta küll kedagi.

Teiste eksponaatide seas on välja pandud allveelaev Lembitu, vesilennuk Short 184 ja üks Eesti vanimaid laevavrakke Maasilinna laev. Võimalik on vaadata purjekaid, jääpurjekaid, erinevaid ajaloolisi aluseid, suurt valikut meremiine ja muud meresõjatehnikat. Kõigi eksponaatide juures on selgitavad tekstid ja isegi interaktiivsed ekraanid, kuid aja kokkuhoiu mõttes oleks otstarbekas kasutada giidi teenust, mida me ka tegime.

Lisaks eksponaatidele ootavad muuseumikülastajat interaktiivsed mängud, kino, muuseumipood ning kohvik-restoran Maru. Väljaspool angaare, kuhu me kahjuks seekord ei jõudnud, on tavaliselt võimalik külastada aurik-jäämurdjat Suur Tõll, kuid kuna alus on praegu remondis, siis pidi momendil kai ääres hulpima üks miinitraaler.

Hetkel on Lennusadama vaieldamatuks tõmbenumbriks näitus „Titanic: lugu, leiud, legendid" - väljapanek pajatab maailma kuulsaimast aurulaevast Titanicust ja on Lennusadamas avatud tuleva aasta märtsikuu lõpuni. Maailmas ringi rändav ja väidetavalt parim Titanicu-teemaline näitus on esmakordselt Põhja-Euroopas. Näituse muudavad eriliseks üle 200 originaaleseme ookeani põhjast, laevaruumide rekonstruktsioonid ja kunagiste reisijate lood.

Ei tea, kas oli asi liigsest reklaamikärast tingitud üles köetud ootustega või peale suruva aja tõttu ekspositsioonist kiirelt „läbi libisemises" - Titanicu näitus ei avaldanud mitmetele külastajatele oodatud muljet. Kodumaise allveelaeva Lembitu „kõhust" naasnud huvilised olid küll higised (püstloodis alla viiv trepp, läbi luukide pugemine ja „meeskonna" ülerahvastatus), kuid silmad särasid ja muljetamist jätkus kauemaks.

Ennetades reede õhtust tipptundi, startisime koduvalla poole üsna varakult. Et vältida kodujõudmisel kohest külmiku ründamist, tehti põgus vahepeatus Viitna kõrtsi juures.

Kogu reisiseltskond tundus sõiduga rahule jäävat, eraldi tunnustaksin aga koolinoori, kes igati korralikult käitudes mu eelarvamused mõnekümne noorega pealinnasõidust saadava „toreda elamuse" osas suutsid põrmustada.