Kui sirvida Kareda ja Koeru vanu vallalehti, leiab sealt läbi aastate ikka ja jälle arutelu haldusterritoriaalsest reformist. 2000ndate aastate alguses oli teema eriti kuum, siis arutati võimaliku haldusreformi üle ka riiklikult.
FOTO: Foto: Ester Vaitmaa
Tänavu on väga tugevalt päevakorda tulnud tõmbekeskuste teema ning järjest rohkem räägivad omavalitsused riiklike ja kohalike küsimuste täitmisest.
Kareda ja Koeru vallad on läbi aastate teinud koostööd, kümmekond aastat tagasi toimis koos Järva-Jaani vallaga Ühisnõukogu.
Samuti on olnud aegu, kus Kareda, Koeru ja Järva-Jaani vallad on palganud endale ühisspetsialistid ühiseks teenuse pakkumiseks.
2008. aastal tegid toonased Järva- Jaani, Ambla ja Koeru vallavanemad ning vallavolikogu esimehed kõikidele maakonna omavalitsustele ettepaneku moodustada maakonnast üks omavalitsus, see ettepanek kahjuks toetust ei leidnud. 2010. aastal tegi Koeru vald Järva-Jaani, Kareda ja Roosna- Alliku valdadele ettepaneku arutada haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise otstarbekuse üle.
Mitme aasta järjepidev koostöö on viinud konkreetse ühinemisettepaneku tegemiseni. Tänavu 30. mail võttis Koeru Vallavolikogu oma istungil vastu otsuse „Ettepanek haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta", milles tehti Kareda Vallavolikogule ettepanek ühinemiseks. Selle ettepaneku eesmärgiks on ühinemisläbirääkimiste alustamine ja läbi ühiste arutelude jõudmine ühinemislepingu allakirjutamiseni ja ühinenud omavalitsusüksuse tekkimiseni.
Kareda Vallavolikogu võttis paar nädalat hiljem, 18. juunil, vastu otsuse „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumine", milles ollakse nõus Koeru Vallavolikogu ettepanekuga haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta.
Selle aasta augusti vallavolikogudes moodustasid Kareda ja Koeru vallavolikogud ühise ühinemiskomisjoni, mille suurim eesmärk on ühinemislepingu eelnõu ettevalmistamine ning selle esitamine vallavolikogudele. Ühinemiskomisjon oli esimest korda ametlikult koos 18. septembril Müüsleris.
Ühinemiskomisjon leppis kokku edasises tegevusplaanis ja ajakavas. Samuti arutati ühinemise positiivsete mõjude üle. Kahe valla ühinemisel saaks riigilt toetust kokku 300 000 eurot, mida saaks investeerida oluliste hoonete kordategemiseks. Oluline on kooli ja lasteaia säilitamine Karedal ning gümnaasiumi ja muusikakooli arendamine Koerus.
Praegu peab Kareda valla elanik, kelle laps õpib Koeru muusikakoolis, tasuma 40% muusikakooli kohamaksust, ühise omavalitsuse puhul selline kulu kaoks. Samuti kaoks omavalitsuste omavaheline lasteaia ning kooli kohatasude arvlemine. Oluline on ka esmaste sotsiaalsete teenuste säilitamine nii Koerus kui Karedal - sotsiaaltöötaja peab olema abivajajale lähedal. Kindlasti hoogustub mõlemas vallas veelgi külade ühistegevus.
Ühinemiskomisjon ning Kareda ja Koeru vallavalitsused tagavad vajalike uuringute tegemise, läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise ning vallaelanike arvamuse väljaselgitamise. Varsti valmib kodulehekülg, kus saab tutvuda kõigi ühinemisega seotud dokumentidega ning ühinemiskomisjon teeb volikogudele ettepaneku, kuidas ja millal rahva arvamust välja selgitatakse.
Kui vajalikud uuringud valmis ning vallaelanike arvamus välja selgitatud, koostatakse ühinemisleping, mis määratleb ära ühinenud omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika, staatuse ning tegevuse põhisuunad ja haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted.
Kas, kuidas ja millal Kareda ja Koeru ühinemine reaalselt toimub, seda näitab aeg. Hoiame teid sündmuste käiguga kursis.